tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt kindluste ja kirikute arhitektuurist ( Vasalemmas näiteks massiivne nurgatorn, selle sakmeline katusevall ja laskepilud, tornikesed portikuse kohal ning katuse serval ). Mõisa ehitamiseks on kasutatud kohalikku dolomiitkivi, nn. Vasalemma marmorit. Nagu juba eespool mainitud ( tahutud kivid ), nõudis ehitusmeister Sinistov enne iga kivi kohaleasetamist selle sobivaks tahumist maas. Kogu need detailid annavad alust omistada mõisa projekteerimistöö K. Wilckenile. Konstantin Wilckeni autorlus on kindel hoone puhul Tõnismägi 10 Tallinnas, mis on Vasalemma mõisaga ülaltoodud detailide põhjal väga sarnane. Praeguseks on Vasalemma mõisa väljast krohvitud, ehitatud uued terrassid, uus rõdu, vahetatud katus ja aknad. Mõisa Sisearhitektuur Hoone sisemine osa on säilinud suurtemate ümberehitusteta, on ainult
Lihtsam on ehitada, kui palkide diameetrid ei erine üksteisest enam kui 5...6 cm. Palgi läbimõõt mõõdedakse tema peenemast otsast või selle lähedalt tüve pealispinnalt, koore alt. Kui hoone seina pikkus palkide keskkohast keskkohani on 5 m, siis peab metsast valima vähemalt 5,8-m palgi Ümarpalkmajade ehitamiseks kasutatava materjali läbimõõt kõigub vahemikus 8...16 cm, tahutud palkide puhul on sobiv jämedus (enne tahumist) 22...28 cm. PLAKSEINA EHITAMINE Palkide paigaldamisel tuleb jälgida, et kõik nurgad kerkiksid võrdselt, selleks tuleb valida sobiva jämedusega palgid. Pealmise palgi tüveots asetatakse alumise palgi ladvaotsa kohale ja vastupidi. Palgi sobitamiseks alumisele palgile tehakse vara-palgi alaserva süvistatav soon, see on vajalik ka seina tihedaks ja soojapidavaks toppimisel. Vara laiuseks arvestatakse tavaliselt 2/3 palgi jämedusest
ja tekstuuri poolest normaalsest puidust. Tõmbepuit raskendab puitmaterjalide töötlemist ning viimistlemist. Esineb vähe suuremahuliselt ja olulist mõju sordilisusele ei avalda. Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb koore ehituses vüi lainelises mustris, saematerjalidel aastaringide looklevas asetuses. Salmilisus nõrgendab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhestamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Hinnatakse kattevineeri ja treitud toodete valmistamisel. Looge- okstest vüi mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Looked nõrgendavad puidu surve- ja tõmbetugevust pikikiudu, staatilise ning ja dünaamilise painde tugevust. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Saematerjalil tagentsiaalpindadel nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpindadel piklike kitsaste piludena.
mullastikutingimused (kuivus ja kivisus) suurendavad kaldkiulisust. · Salmilisus- puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel, peamiselt tüükaosas. Salmilisus nõrgestab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhastamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Lainelist salmilisust iseloomustab puidukiudude enamvähem korrapärane laineline asetus. Esineb peamiselt tüve alumises osas. Levinud haaval, vahtral, saarel ja kasel. · Kaksiksäsi- kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust
annaabi.ee 
