kujudest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist paigutust. Pinnalaotuste tuletamine: * 1) Kõik tahud, mis pole kolmnurgad, tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks, siis koosneb keha pind kolmnurkades * 2) Leiame kõikide kolmnurkade külgede tõelised pikkused * 3) Kontsrueerime kolmnurkade tõelised kujud üksteise selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal, tulemuse väljajoonestamisel jaotame tahkude diagonaalid muidugi ära 87. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? *Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 88. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? * Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu 89. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
tahkude tõelise kuju saab konstrueerida tema kolme külje tõeliste pikkuste järgi. Seda silmas pidades võib mistahes tahuka pinnalaotuse tuletada järgmiselt: 1) kõik tahud, mis ei ole kolmnurgad, tükeldatakse diagonaalidega kolmnurkadeks. Siis koosneb kogu tahuka pind ainult kolmnurkadest; 2) seejärel tuletatakse kõigi kolmnurkade külgede tegelikud pikkused; 3) konstrueeritakse kolmnurkade originaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal. Tulemuse välja joonestamisel tahkude diagonaale välja ei joonestata. 47. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Iga pinna tasandiline lõige osutub tasakõveraks (erijuhul sirgeks). Tasakõverad asuvad üleni ühel tasapinnal. Tuntuim tasakõver on ringjoon. Kahe kõverpinna lõikejoon on üldjuhul ruumikõver. Tuntuim ruumikõver on kruvijoon. 48. Mis on algebralise kõverjoone järk? Algebraliste tasakõverate järk on projekteerimise suhtes invariantne, s.t
66) Mis on tahuka pinnalaotus ja kuidas see tuletatakse? Võimalikult kompaktne tasandiline kujund, mis on koostatud tahkude tõelistest kujudest, arvestades tahkude omavahelist paiknemist. a) kõik tahud, mis pole kolmnurgad, jagatakse diagonaalidega kolmnurkadeks b) leitakse kolmnurkade külgede tõelised pikkused c) pinnalaotusesse joonestatakse välja kolmnurkade tõelised kujud sellises järjekorras, nagu nad tahukal on 67) Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asub tervenisti tasandil, ruumikõver mitte. 68) Mis on algebralise kõverjoone järk? Selle joone ja sirge lõikepunktide arv. 69) Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta. Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon (ellips projekteerub ellipsiks). 70) Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool ja parabool. 71) Mis on ellipsi kaasdiameetrid ja teljed?
kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda.