kodumasinad), tervislikult valgusküllane ja puhas liigsetest asjadest. Iseloomulik oli avatud põhiplaan, tuba ei olnud enam suletud kuup, mis sai võimalikuks uutele ehitusmaterjalidele - raudbetoon ja teras, kandvad vaheseinad polnud enam vajalikud, karkasskonstruktsioonid vajasid vaid tugesid. Kasutati terasel ja raudbetoonil põhinevat karkasskonstruktsiooni ja hoone funktsioon ja konstruktsioon moodustasid terviku. Ehitised sarnanesid täisnurkse tahukaga ja olid enamasti valgeks krohvitud. Mõned arhitektid, nagu Bruno Taut või Le Corbusier, kasutasid ka palju värvi. Kasutusele võeti peened postid ja tugisambad, millel seisev hoone otsekui hõljus. Moodi tulid klaaspinnad ja laiad aknad, lausa kogu fassaadi laiused lintaknad. Ruumid läksid sujuvalt üle ühest teiseks, tekkis voolav ruumikontseptsioon. Peale elamute ehitati funktsionalismistiilis ka muid avalikkust teenivaid hooneid: koole, kinosid, haiglaid jms
B T 1 B 3 A 2 C Joon. 38 6.1.2. Tahuka lõikumine sirgega Võetakse abitasand läbi sirge s risti ühega ekraanidest. Leitakse abitasandi lõikehulknurk tahukaga ja selle lõikepunktid M,N sirgega. Määratakse nähtavus (joon. 39). 19 T s L 2 3 1 M A C B
osutava deesise grupiga. Terrakota on põletatud savist skulptuurid. Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on umbes pilt 1. 3 Vimperg 700 aastat vanad. Väliseintel olevad kujud on asendatud koopiatega ning orginaalid on pandud turvalisse kohta, kus nad säilivad veel edasi, sest õue tingimustes need lagunevad kergesti. Peaskulptuurid on põnevamaid dekoorielemente jaani kirikus. Tegemist on telliskivitaolise tahukaga, mille üks otsakülg on skulptureeritud. Skulptureeritud näoga liitub pikk seinamüürimise saba. Peaskulptuuride mõõtmed varieeruvad suures ulatuses: kõrgemim 22cm, väikseim 15cm ja need kaaluvad 5-15kg. Kokku oli nelikssiirudest friisidel nii sees kui väljas algselt umbes 6000 peaskulptuuri. Poolskulptuuride kirjeldamisel tuleb võtta kõrvuti kolm plokina seisvat kivi, mille üks külg on skulptoreeritud. Poolskulptuuridel puuduvad jalad. Need on kaetud voldistikuga
mudelitelaotusena. Praktiliselt tuletatakse aga ka laotuvate Lauses toodud seaduspiirasuse illustree- pindadelaotusi ldhismudelite jdrgi. Selleks rimisekssobivadjoonistel5.16ja 5.18esitatud asendatakse antud k6verpind niisuguse niited. Neljandatjdrku ruumik6verad projektee- tahukaga,milletahkudearv on kUllaltsuurja ruvadneiljuhtudelpindadeUhises0mmeetria- tahudkullaltkitsad.Nii saadudtahukalaotus tasandiga paralleelseleekraanile vastavalt osutub antud k6verpinna ligikaudseks parabooliks ja hUperbooliks. laotuseks. 31 Xui kaks teist jfirku pinda puudutavad uhte ja sama kolmandatteist jiirku pinda joonim66da,siisneedkakspindal6ikuvad kahte teist j:irku joont m66da, mille