Kuna inimene on olnud algusest peale nõrk, siis on tal vaja midagi, millega ennast teiste eest kaitsta. Eelajaloolisel inimesel oli selleks lihtne kepp või kivi, mida ta kasutas, et ennast kaitsta. Et relv oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. Sellise relvaga võis looma tabada eemalt lüües või visates. Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju. Kuna loomade küttimine lähivõitluses oli väga raske, siis leiutasid inimesed vibu. Tule avastamine lõi eelduse väga paljude uute relvade valmistamiseks. Tekkisid esimesed potid, mis olid inimese jaoks väga tähtsad. Tulega sai ka sulatada metalle ja vormida neid, nii nagu ise soovisid. Arvatakse, et esimesteks relvadeks, kus on kasutatud metalle on odad. Olid olemas torke- ja viskeodad. Samuti kasutati rauda nooleotste tugevdamiseks ja täpsuse lisamiseks
lihtne kepp või kivi, millega tõrjuti metsloomi, kuid ikkagi kasutati seda kui relva. Et see tühipaljas kepp oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. See tegi ka küttimise turvalisemaks ja lihtsamaks, kuna nüüd võis looma tabada eemalt lüües või visates (kivikirves, kiviotsaga oda). Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju, et see paremini täidaks oma eesmärki. Nii valmistati teravaks raiutud kividest kirveid, odaotsi, mida kinnitas loomasooltega või naharibadega puu külge. Kui hakati juba sõdasid pidama, pidi ka hakkama rohkem tähelepanu pöörama relvadele, neid täiustama ja tõhusamateks muutma. Oda täitis oma ülesannet väga hästi. (Järgnev jutt tuleb juba 12 sajandist, kui Eestis oli ka kõik see olemas). Odadega
Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud ja puidul nähtavad väikeste mustade täppidena, sarnaselt sinavusseene viljakehaga. Kas tegemist on hallitus või sinavusseenega, selgub hööveldades või tahudes. Hallitus esineb ainult pinnal ega tungi puitu. Seevastu sinavusseente hüüfid ulatuvad sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sellised seened ei "söö" puitu, vaid toituvad selle rakuõõntes olevatest lahustunud ainetest, vähendamata oluliselt puidu tugevust. Mõningate arvamuste kohaselt sinavusseente niidistik välistingimustes isegi kaitseb puitu päikesekiirguse ja vihma mõju eest, leevendades järsust
Niisugust puitu kutsutakse mustaks tammeks. Musta tamme loetakse väärispuuks, mida kasutatakse tarbekunstis. Koor sisaldab rohkesti tanniini (10% ja rohkem). Vahemeremaadel kasvavatest korgitammedest (Quercus suber) saadakse korki. Tammepakkudest on tehtud ka tänavasillutisi, et raudratastega sõidukid ei häiriks oma müraga linlasi. Hindamatu väärtusega olid aga tammelauad sõjalaevade ehitamisel. Ühe keskmisest suurema laeva ehitamiseks kulus aga üle 1000 tammetüve, sest kirvega tahudes sai tüvest ainult ühe paksu plangu. Kogu see puit raiuti aga lähiümbruskonna metsadest. See piiras tammede levikut. 10 5.1. Veinivaatide valmistamisest Aegu tagasi omas tammevaat veini jaoks väga praktilist tähendust, vaate kasutati veini pikaajaliseks säilitamiseks ja transportimiseks. Vein suleti õhukindlalt vaati, hapniku abil toimuvad protsessid (käärimine, hapendumine, hallitamine jm
annaabi.ee 
