Tahtmatusega - 5 õppematerjali

Kirjand - Inimene on see-kelleks ta end ise teeb-Sartre

2

rtf

Kirjand - Inimene on see, kelleks ta end ise teeb (Sartre)

Ainsad kohustused on tema enese ees. Inimese eksistents ja eluviisid on tema enda probleemiks. Inimene on oma olemuselt vaba. Vabadusega kaasneb kohustus enese ees, aga mitte maailma ees. Inimene ei ole maailma sündinud mingi kõrge eesmärgi tõttu. Seetõttu ei saa ta ise valida mitte ainult viisi, kuidas ta elab, vaid ka teod, mida korda saadab. Igaüks võib saada miljonäriks, presidendiks või kosmonaudiks. Kõik takistused mis meie eluteel ette tulevad, ei ole seotud ühiskonna tahtmatusega meil lasta oma elu elada. Kõik need argielu mured suuremad ja väiksemad mis meid igapäevaselt vaevavad, on meie endi välja mõeldud. Tänapäeval öeldakse ka, et nii- öelda masu on vaid inimeste väljamõeldis. Majandusteooria võib siinkohal küll vastu vaielda, aga inimeksistentsi seisukohalt on see väide tõene. Probleemide suuremaks mõtlemine on inimpsüühika üks peamisi valupunkte. Inimene on see, kelleks ta end

Kirjandus → Kirjandus

59 allalaadimist

10

docx

Inimene ja õigus

rahvusvahelise õiguse alged.  Ühisjooneks oli veritasu keelamine.  Riikide teke tõi kaasa tavaõiguse korrastamise ja kirjapanemise ehk kodifitseerimise.  Iseloomulik oli karistuste julmus.  Vanim tänini säilinud on Hammurapi seadustekogu.  Euroopa jaoks on olulisem prohvet Moosese seadused (sh 10 käsku)  Aja jookusl hakati arvestama süüteo ettekavatsetuseta või tahtmatusega Mis on õigussüsteem?  Õigussüsteemiks nim. ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühtse terviku  Euroopas kujunes aniikaja lõpul Rooma õigus, mis kodifitseeriti aga alles 6.saj pKr Ida-Rooma keisri Justinianuse käsul  Rooma õigus segunes hiljem barbarite tavaõiguse ja feodaalõigusega  Tekkis uus Mandri-Euroopa õigussüsteem  Suured muutused toimusid 17.-19. saj seoses revolutsioonide ja rahvusriikide tekkega

Õigus → Inimõigused

16 allalaadimist

12

odt

Arvuti kasutamine tänappäeval

3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid 3.1 Tehnostress Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena (KLIINIK.EE 2009). 3.1.1 Arvutikartus Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha, teisalt on see seotud ka suutmatusega (tahtmatusega?) õppida midagi uut ja kardetavalt keerukat käsitsema. Tehnostressina võib käsitleda ka ülaltoodud riist-vara-tarkvara-oskused süsteemi logisevatest lülidest tulenevaid stressiilminguid. Arvutikartuse vältimiseks sobib arvutiga esmakohtumiseks ja tutvumiseks kasutada mängukeskkonda, mis pakub lõbu ka juhul, kui miskit valesti juhtub minema. Nii nagu lapsed õpivad enamike kasulikest oskustest mängides, sobib ka täiskasvanuile "uue maailma" avastamiseks

Informaatika → Informaatika

41 allalaadimist

30

odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

inimestel aimugi olla. 2.1 Tehnostress Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena (KLIINIK.EE 2009). 2.1.1 Arvutikartus Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha, teisalt on see seotud ka suutmatusega (tahtmatusega?) õppida midagi uut ja kardetavalt keerukat käsitsema. Tehnostressina võib käsitleda ka ülaltoodud riist-vara-tarkvara-oskused süsteemi logisevatest lülidest tulenevaid stressiilminguid. Arvutikartuse vältimiseks sobib arvutiga esmakohtumiseks ja tutvumiseks kasutada mängukeskkonda, mis pakub lõbu ka juhul, kui miskit valesti juhtub minema. Nii nagu lapsed õpivad enamike kasulikest oskustest mängides, sobib ka täiskasvanuile "uue maailma" avastamiseks

Informaatika → Informaatika

181 allalaadimist

59

doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Teenindaja alustab kontakti püüdlikult tervitab, aitab kliendil end teretulnuna tunda, kuid edasine kontakt jääb järjest kaootilisemaks ning hajusamaks. Tihtilugu lõppebki suhtlus üsna kohmakalt, ilma hüvastijätuta, emotsioonitult. Tervitamine ja hüvastijätt peaksid olema kontakti alustamise ja lõpetamise lahutamatud koostisosad. Harva sisaldavad teeninduskontaktid selget lõppu ja ka sooja suhtumist. Kõige olulisem Eesti teenindaja puudus seostub aga võimetuse või tahtmatusega teha lisamüüki. Sageli tuleb ette isegi seda, et teenindaja eeldab vaikimisi, et klient soovib kõige odavamat laevapiletit, hotellituba jne. Selline suhtumine võib aga varakamat Päikeseprillidele ei pakuta lisaks prillitoosi, saiakesele ei pakuta lisaks kohvi, klienti hoopis solvata. ajalehetellimusele ei pakuta lisaks suuremat,

Majandus → Teenindus

105 allalaadimist