pinge väljaelamine, taandumine ja loobumine, agressiivsus, teema teadvusest välja tõrjumine. Käitumist mõjutab üheaegselt palju motiive (motiiv tunnetatud vajadus, mis fikseerib tegevuse eesmärgi), saab eristada juhtmotiivi ja kõrvalmotiive. Võib esineda ka motiivide konflikt. Hoiak püsiv, stereotüüpiline valmisolek/eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil Hoiakud võivad olla teadvustatud või mitte. Hoiak on eelsoodumus käituda sissejuurdunud viisil. 3.2. Tahteprotsessid ja omadused Tahe on oluline lisamotivatsiooni allikas, teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahte aluseks on aju suurte poolkerade otsmikusagara töö ning kõnekeskuste ja otsmiku vahelised funktsionaalsed seosed. Tahtlikud tegevused otsustab aju, teadvus kaasneb sellele otsustusele väikese hilinemisega Tahe avaldub nt siis, kui mingite raskuste ületamiseks (et saavutada eesmärk) on vaja vaimset pingutust. Samuti motiivide konflikti korral.
saavutada saab vaid ühe ja teisest tuleb loobuda, (2) valik kahe võrdselt ebameeldiva objekti või tegevuse vahel, kus paratamatult peab ühe neist valima, (3) valik selle vahel, kas omandada objekt või asuda tegutsema mingis kindlast suunas või siiski sellest loobuda qui prodest? – kellele on see kasulik? hoiak – püsiv, stereotüüpne valmisolek võis eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil 3.2 Tahteprotsessid- ja omadused TAHE: tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus tahe on isiku enesekontrolli alus impulsiivne käitumine – toiming käivitub esmasest ajendist, järgitakse motiivi või situatsiooni nõudeid, kui teadlik analüüsi enne toimingute elluviimist puudub tahteline käitumine – isik kujutab ette tegevuse eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke vahendeid ja teekonda tahteakti psühholoogilise käsitlemise kolm aspekti:
Arengu käigus omandatud kõlblusnormid saavad aluseks väga erinevatele ja sügavatele tundmustele. 2. intellektuaalsed tundmused – seonduvad inimese vaimse tegevusega. Need tekivad probleemidele lahendusi otsides, asju seletada püüdes, mõteldes, fantaseerides jne. 3. esteetilised tundmused – on seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega. Korrapära, graatsilisus, erakordsus Tahteprotsessid ja tahteomadused; teadlikkus. Valetamise ja (eba)siiruse avastamine Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tegemist on inimese lisamotivatsiooni allikaga, millest ammutatakse lisajõudu eesmärgi täitmiseks. Inimese tegevus võib seega olla kas tahteline või impulsiivne (kus inimene tegutseb esmase ajendi põhjal. Alateadlik). Tahteline käitumine on teadvustatud. Mõlemad käitumise liigid on aga läbipõimunud
Tahteline käitumine: Eesmärgi ettekujuamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede ettekujutamine ning võimalike tagajärgede teadvustamine/arvestamine toimingute planeerimine ja valik toimimine, tegevus. Normaalse ja tsiviliseritud inimese puhul: · Kõrgemat vajadused kontrollivad madalamaid · Eesmärk võib olla ajas tunduvalt edasi lükatud · Võimaldab teha ka endale ebameeldivaid asju · Tahteprotsessid tulevad esile tüüpiliselt rasketes valikusituatsioonides ja (tähtsate) otsuste vastuvõtmisel. Meenutus: afekt (tugev hingelise serutuse seisund): lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. See ol tahte juures oluline, kuna inimese tahteline enesekontroll võib afekti ajal kaduda. Seadustes Kas pg 57 (1) Karistust kergendavad asjaolud on: 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile
annaabi.ee 
