teoreetilist teavet maailma kohta, olla informeeritud sündmustest, koormata oma mõtlemist ja kujutlusvõimet, aga ka vajadus loomingu järele. 5) Esteetilised vajadused – püüdus meeldiva keskkonna, ilusate esemete, harmoolise ja kauni ümbrose jne nautimise järele. MOTIVATSIOON on vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motivatsiooniküsimused on olulisel kohal õigusalal, eriti kriminaalõiguses. Tahteaktis(tahtlikus käitumises) : a) eneseregulatsioon b) motivatsioon c) vaba valik HOIAK on püsiv, stereotüüpne valmisoleks või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. 3.2TAHTEPROTSESSID JA –OMADUSED Inimese toiminguid on kahte liiki: 1) Impulsiivsed – inimese käitumise toiming käivitub esmasest ajendist(vajadusest), järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, kuid inimene teadlikult ei analüüsi enne toimingute elluviimist impulsi tähendust,
põhjalikumalt karistusõiguses. Mõiste tihedalt seotud süüteomõistega. Mitte aint tahte ja toimine pole oluline, vaid teadmine on sama oluline, sest inimene peab aru saama asjaoludest, teadma neid, ka see kuulub sellesse koosseisu. Kuidas objektiivse materjali põhjal hinnata subjektiivset? Kars §16 tahtlus: 1. kavatsetus 2. otsene tahtlus 3. kaudne tahtlus + 2 ettevaatamatuse vormi. Tahteaktis (tahtlikus käitumises): a) eneseregulatsioon (mõtlemine, kaalutlemine, otsustamine, kontroll, mujale suunamine); b) motivatsioon (tõukejõud, aktivatsioon, erutus), c) vaba valik V. Ivannikov. Vaba tahte tunnus: ma oleksin võinud käituda ka teistmoodi. Tahe: psühholoogiline ja moraalne (kõlbeline) nähtus. Vabadus toob vastutse. Daniel Wegner: tahteline kogemus tekib, kui inimene tõlgendab oma mõtet enda käitumise põhjusena.
Tahteline käitumine on teadvustatud. Mõlemad käitumise liigid on aga läbipõimunud. Tahe on suhteliselt hilja väljaarenenud psüühiline tegevus, mida hinnatakse tugev-nõrk skaalal. Tahe on täiendav aktivatsioon tegevusele, millel on muidu nõrk või vastuoluline motivatsioon. Motivatsioonid paigutatakse tahte abil hierarhiasse ning allutatakse ühele eesmärgile – s.o. enesekontrolli aluseks. Tahtel on ka kõlbeline külg, mis tähendab inimese piiratust teiste inimeste tahetega. Tahteaktis on võimalik eristada kolme aspekti: - eneseregulatsioon - motivatsion - vaba valik (pigem moraalne nähtus) Tahte psühhofüsioloogilised alused Tahte aluseks on aju suurte poolkerade otsmikusagara töö ning kõnekeskuste ja otsmiku vahelised funktsionaalsed seosed. Tahtlikud toimingud otsustab aju, sest nende aluseks on muutus ajukoore aktiivsuses. Teadvus kaasneb väikese hilinemisega aju otsusele (!). Seega ei pruugi vaba tahet kui sellist
koosseisupärane käitumie on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus). Otsene tahtlus: isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule. Kaudne tahtlus: isik peab võimalikuks käitumise astavust süüteokoosseisule (eventualne). 1) On voluntatiivne+kognitiivne 2) Intellektuaalne, kognitiivne (sh teadmise aktualiseritus!) 3) Intellektuaalne, kognitiivne (sh teadmise aktualiseritus!) Tahtlus: 1) Koossesupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine Tahteaktis (tahtlikus käitumises) : a) Eneseregulatsioon (mõtlemine, kaalutlemine, otsustamine, kontroll, mujale suunamine) b) Motivatsioon (tõukejõud, aktivatsioon, ergutus) c) Vaba valik (V. Ivannikv) /vaba tahte tunnus: ,,ma oleksin võinud teha ka teistmoodi". Tahe: psühholoogiline ja moraalne (kõlbeline) nähtus. Vabadus toob vastutuse. / Daniel Wegner: (ütleb, et vaba tahe on illusioon) tahteline kogemus tekib, kui inimene
annaabi.ee 
