inimestel sissehingamisel mürgitust, kopsukahjustusi, ülitundlikkust, vähktõbe jt haigusi. Prahi põletamisel ja lõkke tegemisel visatakse tihtipeale tulle kummist, plastist ja teistest tehismaterjalidest esemeid. Nii võivad tekkida väga mürgised ained. Kilekottide ja tehisnahast asjade põletamine on erakordselt ohtlik. Nendest eralduvaid gaase on kasutatud sõja ajal isegi mürkgaasina. Vanade autorehvide põletamisel tekib must tahmav suits, mis osutab ebatäielikule põlemisele. Koos tahmaga satuvad õhku vähktõbe põhjustavad ühendid. Kahjulike ainete tahked osakesed sadestuvad aeglaselt maapinnale, sealt vette ja taimedesse, näiteks teraviljadesse, aed-ja juurviljadesse. Nii joogivee kui ka taimsete ja loomsete toiduainetega (piim, juust, lihasaadused, kalatooted) jõuavad kahjulikud ained loomade ja inimeste organismi. Kindalasti oled tundnud tehismaterjalidest valmistatud põrandakatete,
pealistamiseks ja mööbliriide määrduvusvastaseks viimistlemisvahendiks · Keemiatööstuses kasutatakse tihendite, isolatsioonimatejalide, filtrite, rihmade ja kaitseriidete jms valmistamiseks. Kloorkiud (CL) Omadused: · Keskmise raskusega materjal · Tugevuselt sarnaneb puuvillaga · Peaaegu olematu niiskussisaldus · Suurepärase keemilise püsivusega · Praktiliselt ei põle (455º - tahmav leek, terav soolhappe lõhn), tuld tõkestav · Talub hästi päikesevalgust · Hea heli- ja elektriisolaator · Väike kuumuskindlus · Väike hõõrdekindlus ja tõmbetugevus Kasutamine: · Enimkasutatud plastik maailmas igapäevaelus kõikjal meie ümber · Puhtal kujul ja segatuna · Kasutatakse kohtades, kus on vajalik mõõdupüsivust, keemilist püsivust ja hüdrofoobsust · Peamiselt tehnilised tooted filtrid, katted, võrgud
või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse- Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdreerimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdreerita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdreerimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga
Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- à R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl à CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 13 Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse-Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 à C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga
CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse-Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga
annaabi.ee 
