Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht. Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid tehti omakedratud niidist.
Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga. Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumise juhtivaid tegelasi. Liikumine tekkis 1860. aastate paiku. Selle eesmärgiks oli informeerida keisrit talupoegase raskest olukorrast. Jakob püüdis ka keisri jutule saada, kuid see ei õnnestunud. Peale arreteerimist ja mõisnike poolt tagakiusamist otsustas ta Viljandimaalt lahkuda ja läks elama Pärnumaale Tahkuranda, päris mere äärde. Kuna põllupidamises rannaäärsetel aladel ei tulnud midagi välja otsustas ta Pärnu linna kolida ja hakata jälle ehitusmeistriks. Jakob Pätsi kohta on teada ka, et tal olevat osanud hästi peast arvutada ja vabal ajal tegelenud ta leiutamisega. Juba Viljandi aastatel oli Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Olga Tumanovaga, kes oli olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar. Konstantin Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad
saaks minna Peterburi kaebama.. Kõik, kes seda üritasid teha saadeti kohtu alla ja neid karistati. Jakob Pätsil õnnestus aga koos ühe delegatsiooniga minna Peterburi, kuid kaebuste edasi andmine ei õnnestunud. Oma tegevuse pärast sattud Jakob raskustesse ja tagasiteel Peterburist Viljandisse ta vangistati. Kuuldes, et delegatsiooni juht on vangistatud, tegi kohalik rahvas mässu ja sellest teadasaades vabastati Jakob. Edasi võttsi Jakob aga aja maha ja kolis põllupidajaks Pärnumaale Tahkuranda. Seal teenis ta raha ja ehtias ostetud maatüki peale endale maja. Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Juba ajal kui ta Viljandis elas, oli ta jõudnud abielluda Olgaga. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega. Neist vaid üks oli tüdruk. Konstantin sündis teise pojana 23. veebruaril 1874. Neil oli suur pere, kuid nad elasid mere ääres ja ruumi neil jätkus. Konstantin alustas oma kooliteed Tahkurannas. Kool asus nende talust vaid paari kilomeetri kaugusel
Siim otsustab selle tee ette võtta, sest kaotada pole ju midagi. Pärnu sillale jõudes ootab ta terve päeva oma õnne, kuid see ei saabu kusagilt. Siim mõtleb, et on veel ühe päeva sillal ja kui siis ka midagi ei juhtu, läheb tagasi koju. Teisel päeval sillal oodates tuleb sillavaht Siimu juurde ja pärib, mida mees teist päeva järjest sillal teeb. Siim räägib talle oma unenäost, mees hakkab naerma ja ütleb, et kui tema oma unenägu usuks, siis läheks ta Tahkuranda, otsiks väikese maja, mis asub rannajoonest 120 sammu kaugusel, tõstaks maja ees asuva suure kivi üles ja leiaks sealt alt kullapaja. Aga kuna ta unenägusid ei usu, siis ta ei lähe pada otsima. Siimu silmad löövad särama, ta läheb koju tagasi, tõstab ukse ees asuva suure kivi üles, kaevab natuke ja leiabki kullapaja. Pärnus ootas Siimu siiski õnn. Piibumeister Joobi ulaelu Joop on vana mees ja võtab endale naiseks Juula. Koos naisega kolib tema ühetoalisesse kambrisse ka ämm
annaabi.ee 
