mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulidevahelistele põrgetele. 2. Vedelikel on sarnaseid omadusi gaaside kui tahkistega. Vedelikud on raskesti kokkusurutavad. Vedelikud on tihedamad kui õhk. Nad voolavad. Molekulide soojusliikumine vedelikes erineb gaaside omast. Vedelikus liiguvad molekulid vaid molekuli mõõtmetega võrreldavas ulatuses. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhuakistus minimaalne
Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem. o Millised nähtused mõjutavad gaaside soojusjuhtivust? Gaasi mehaaniline liikumine (näit. tuul, õhuvoolud). Temperatuur. Molekulide kiirus. o Millistes olekutes esineb sisehõõre? Mõju gaasis liikuvatele kehadele. (Ehk gaasides). o Nimeta vedelike omadusi ja kirjelda neid. Vedelikel on sarnaseid omadusi nii gaasidega kui tahkistega. Raskesti kokkusurutavad (molekulid paiknevad tihedalt). Omadus täita erineva kujuga anumaid. Omadus voolata (pidev kujumuutmine). Molekulidevahelised tõmbejõud ei lenda laiali nagu gaasid. Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri. (Aga soojusliikumine segab selle väljakujunemist). Molekulide korrapärasuse alged olemas, kuid ei ole püsiv! o Nimeta ülekandenähtused vedelikes.
NURB-id vabavormilised joonpikkused. Matemaatilise mudeli abil defineeritakse NURB punktide järjekord ja asukoht suuna vektoriga. Selline lahendus võimaldab luua palju erinevaid vabavorme. (näiteks orgaaniline arhitektuur). Selline modelleerimine võimaldab vähendada mälukasutust. NURB-ide loomine aga on põhjalik programmeerimine. Kasutataksegi pigem vabakujuliste objektide puhul. ,,Tahke keha modelleerimine" Erinevate tahkistega on võimalik luua erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja vorme nende liitmisel kokku ja lahutamisel. Sellist modelleerimist kasutatakse lihtsamate geomeetriliste vormise saavutamiseks, kus matemaatiline täpsus pole oluline. Küsimused: 1. Kuidas oleks võimalik vähendada visualiseeritava mudeli suurust ilma, et peaks vähendama lõpptulemuse kvaliteeti? Vastus: Peaks selgitama välja, mis on visualiseeringu lõpp-eesmärk. Vastavalt sellele saab
omadused on igas suunas samasugused nad on isotroopsed. Kuna amorfsete ainete osakesed ei ole paigutunud kindla korra järgi, siis on nende füüsikalised omadused kõigis suundades samuti ühesugused. Erinevatelt tahkistest ei ole amorfsetel ainetel kindlat sulamistemperatuuri soojenemisel muutuvad nad tasapisi järjest pehmemaks kuni hakkavad soolama. Amorfsed ained sarnanevad välimused tihti tahkistega, järelikult on neid raske eristada. Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine.
o. faasisiire). Agregaatolekuid on 4: gaasiline, vedel, tahke, plasma-olek Plasma – osaliselt või täielikult ioniseeritud gaasitaoline olek; käitumist uurivad spetsiifilised teadusharud Gaasid - tihedus väike, mistõttu molekulidevahel. seosejõud nõrgad, molekulide liikumine korrapäratu, peaaegu vaba, täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkised - tihedus suur, molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi Vedelikud - nende kahe vahepealsed, võnkumisele lisandub (tahkistega võrreldes) suht aeglane kulgliikumine. On kindla ruumalaga kuid kindel kuju puudub. viskoossus- väljendab vedelikukihtide hõõrdumist, kah temp tõustes pindpinevus - pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata (pinnakihi pot.en. suureneb ja see avaldab survet sisemassile) difusioon - väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust. van der Waalsi jõud - neutraalsete molekulide vahel toimiv Ep = Eor + Eind + Edisp molekulide vastastoime pot.koguenergia = orientats.energia +
3 gaasi tihedusest 5 gaasi temperatuurist 6 teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse
gaasi tihedusest gaasi temperatuurist teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine – vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri – seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse
gaasist gaasi tihedusest gaasi temperatuurist teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse
annaabi.ee 
