39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. 40. rapsi ja rüpsi veätamine ei talu kõrget happesust,vajadusel lubiväetised.org suhtes nõudlik taliraps,tuleks anda tahedat sõnnikut 40-50t/ha,kui seda ei jagu,siis külvata sõnnikut saanud kultuuri järele.ka suvirapsile sobib sõnnikut saanud eelviljakas põld. Kaarli andmeil on opt N normiks suvirüpsile 100 kg/ha, suvirrapsile aga 140kg/ha. Taliraps, mis sai kesale sõnnikut, vajab kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada
sõnnik, kuivainesisaldusega vähemalt 17% (soovitav 20...25%). Veise- ja sealautades ning kanalates, kus loomadele allapanu ei kasutata, saadakse vedelsõnnik, kuivaine sisaldusega alla 8%. Sõnniku kui olulisema orgaanilise väetise kvaliteet sõltub looma liigist, pidamisviisist, kasutatud söötadest, allapanu liigist ja kogusest ning sõnniku säilitamise tehnoloogiast. Allapanuga ehk tahe sõnnik Tahedat ehk allapanuga sõnnikut jaotatakse : I. vastavalt allapanu liigile a. põhusõnnik b. turbasõnnik c. põhu-turba sõnnik d. saepurusõnnik II. vastavalt loomaliigile a. allapanuga veisesõnnik b. seasõnnik c. linnu (kana) sõnnik III. olenevalt säilitamise ajast ja tingimustest a. värske ehk käärimata sõnnik b. käärinud sõnnik
Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata). Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974). Jüri ka reisikirju 1960-70ndatest ja lühiproosa kogu ,,Meretagune asi" (1976) uus värvikas rannakirjandus. Juhan Peegel (rannaaineline proosa ,,Kolm tahedat lugemist" (1973) Saaremaa miljöö realistlik jutustamine. Vetemaa algatas följetonistlik proosa, kuid Peegel teeb sama. Stiilimäng. Eriti oluline panus ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) üks olulisemaid sõjaromaane, isiklik tagapõhjaga). Heino Kiik proosa fenomeni ettekuulutajaks 1960ndate lõpul, mil tehti skandaalne romaanivõistlus. Lähiajaloo kujutlus, mida paljud lugejad mäletavad. Kolhoosikorra algus ilustamata moel
Tuntud põhiväiteid: kui antiikkirjanduses räägitakse hüperböröast, siis on see Saaremaast räägitakse. Annab suure eelajaloo. Hõbevalget annab rööbitada Krossiga, kui ajalookirjanduse võimalused NL ajal piiratud, siis muudes vormides nt dokumentaalkirjanduses, saab suurt ajalugu kirjutada. Oli euroopalik. Juhan Peegel. Ajakirjanduse eriala rajaja. Aeg-ajatl ilukirjandust kirjutanud. Arvult ei ole seda palju. Rannakirjanduslik algus, tegelikult tuleb 50-60ndate vahetusel. 1973 Kolm tahedat lugemist. Följetonistlik lahendus proosas. Följetonismi esiletõus 70ndatel sümptomaatiline. 1979 Ma langesin esimesel sõjasuvel. NL ajal ilmunud sõjaromaanidest kõige tõsiseltvõetavam. See on antud nõukogude postitsioonilt, aga lõpuks oli Peegel ka punaarmees ja sellest vaatenurgast sõda nägi. Oluline see, et suurt politiseerimist romaanis ei ole. Poliitika sekkub, aga see on humanistlikust vaatepunktist antud. Vaimne side võiks sellel Peegli romaanil olla filmiga "1944".
annaabi.ee 
