võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Neist kõige raskemaks jõukatsumuseks peeti pankrationi, sest seal võis kasutada nii maaldus- kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest.
Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest
Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga.
kiivris, põlvekaitsetes, kilp ja oda käes. Jooksja võis jooksu ajal kõik relvad ära heita, ainult kilpi tuli lõpuni hoida. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Et keha puhtana hoida ja vastase haardest kergemini välja libiseda, hõõruti see enne võistlusi sisse liiva ja taimeõli seguga. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Eriti kuulus maadleja oli Milon Krotonist. Ta tuli 6 korda olümpiavõitjaks ning hämmastas kaasaaegseid nii oma jõu kui tarkusega. Milon oli kuulsa matemaatiku Pythagorase õpilane ning olevat kirjutanud raamatu ,,Füüsika". Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Võistlejad mähkisid ümber randme ja peopesa pika pehme rihma, nii et sõrmi sai ka rusikasse tõmmata
annaabi.ee 
