Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma eesmärgi saavutamine, võin aidata, kes vajub abiks, oskan naerda ja leida positiivne,oskan ujuda, saan pildile hea kaadri.Mida ma teen halvasti,aga tahan õpetada:ma ei oska hispaania keles räkida,öelda ,,ei", tantsida valssi, halvasti pranglin, halvasti jaotan aega õigesti. Ma olen väga emotsionaalne inimene,aga minu kõige tugevamaid tugevaim tunne see on armastus. Kui
Idamurde erijooned · d laadivahelduslike sõnade nõrga astme vormides: padas `pajas', ladud `laod', jõõdan `jõuan' · o > õ: kõht `koht', õli `oli' · v labiaalvokaali kõrval: ulvoma `uluma', lõevoke `lõoke' · st > ss: miis `meest', majas `majast', mussad `mustad', valiss `valjusti' · ht > st: õsta `õhtu', lasti `lahti' · Tugevaastmelistes vormides svaavokaal h ja helilise konsonandi vahel: taham `tahm', vihim `vihm', rehem `rihm', ahaju `ahju' (a.os.) · Põhjaosas diftongistumised (kuor : kuorega), kesk- ja lääneosas kõrgenemised (kuul : kooli), Kodaveres kõrgenemised + diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi, juuk : juagu) · ä-harmoonia: eläjäd `loomad', kaheksä `kaheksa', muregä `murega', pugemä `pugema' · o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o või u: nägo `nägu', sugo `sugu', molo `molu', ilo `ilu',
määramine, kuna hüpoteeside kummutamiseks kas väiksemat erinevust kui testide puhul Turkey test gruppide suurused peavad samad olema; sobib suure arvu võrdluste korral. Scheffe test kui huvi pakuvad lisaks paariviisilistele võrdlustele veel ka komplitseeritumad hüpoteesid. Bonferroni meetod kui paariviisiliste võrdluste arv on väike. Taham, et tõenäosus, et me mitte üheski võrdluses I liiki viga ei tee, oleks samuti 5%. Seega peame iga üksiku testi korral kas väiksemat olulisuse nivood soovitavalt a/testide arv, kus a on soovitav lõplik olulisuse nivoo (tav a=0,05) · Kruskal-Wallis test ei eelsa normaaljaotust ega võrdset
Ainult lüli: Mänd,Tamm, Saar, Jalakas Kulsapuu,türn- paakspuu Puitu saab kasutada: Puude küttevätuste ernevus. Suurim erinevus tuleb ruumihiku kohta, mis oleneb ku tihe/kõva on puit. Pehmepuidulised puud on ruumalaühikukohta väiksema kütteväärtusega ja seega odavamad. Sõltuat puidu kemilisestkoostisest sõltub tahma eraldumine. Kõige paremaks loetakse Haaba, nö puhastab lõõre. Ruumalühiku kütteväärtus on väike aga ei tekita nii palju taham et lõõre ummistaks. Tahm toimib oojusisolatsoonina,ei ase ahjul soojaks minna. (eelistada haaba kasele, kask annab kõvasti tahama eriti soodest). Kasetoht on see mis tossab. Leegitemperatuur, kuusel/kasel on kõrge temperatuur. Leegipikkus, okaspuudel on leek pikk, kasel üpris lühike. Söepõlemine oluline sepatöös. Isaks vaja teada kui palju tuhka, mänd on hea sepatööks. Kõige kuumema temperatuuriga põleb eestis saar, võib isegi ahju lõhkuda.
siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’; v labiaalvokaali kõrval: ulvoma ‘uluma’, lõevoke ‘lõoke’; st – ss: miis ‘meest’, majas ‘majast’; ht – st: õsta ‘õhtu’; lasti ‘lahti’; TA vormides švaavokaal h ja helilise konsonandi vahel: taham ‘tahm’, vihim ‘vihm’, rehem ‘rihm’; põhjaosas diftongistumised (kuor : kuorega), kesk- ja lääneosas kõrgenemised (kuul : kooli), Kodaveres kõrgenemised + diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi, juuk : juagu); ä-harmoonia: eläjäd ‘loomad’, kaheksä ‘kaheksa’, muregä ‘murega’; o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o, u: nägo ‘nägu’, sugo ‘sugu’, molo ‘molu’, ilo ‘illu’, elo ‘elu’;
annaabi.ee 
