Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletuslikud. 2. Kliima muutuste põhjused 2.1. Inimmõju Liustike sulamise tõttu on juba mitmeid aastaid päevakorras olnud inimmõju kliimale. Varastematel aegadel, enne tööstusrevolutsiooni algust oli inimkonna mõju kliima soojenemine. Tööstusrevolutsiooniga hakati suurtes mastaapides fossiilseid kütuseid kasutama tööstuse tarbeks. Uute töökohtade tekkimise tõttu hakkas rahvastik koonduma linnadesse
1930 19 471 -162 2 699 2,4 16 610 2 861 peamiselt Petserimaa idaossa, Narva- 462 1valdadesse 894 1,6 1931 19 509 18 077 1 432 tagustesse ja Peipsi 1932 19 742 16 641 3 101 1 294 4 395 rannikul vanausuliste aladele, 4,0 samuti mitmesse -701 linna (Tallinn, Narva, 1 035 0,9 Tartu,
Seda on nüüdseks peetud juba kolm järjestikust aastat. Sel päeval meenutatakse võrulaste südikust ja julgust astuda vastu nõukogude võimule ja võõrriigi okupatsioonile. Kolonni liikmete eesmärk on muuta Tahteväljenduspäeva tähistamine Võrus traditsiooniks. Kolonn ja selle töö koostamine on töö autorile andnud uhkuse olla eestlane ja võrulane. Töö autoris on tekkinud huvi Võru linna ajaloo vastu. Kuigi Kolonni põhiaktsioonid jäävad 22 aasta tagustesse aegadesse, osaleb töö autor Kolonni tegemistes võimaluste piires ka edaspidi. Tänan oma isa Peeter Reemanni, kes on minuga jaganud oma ideid ja mälestusi ja tekitanud minus huvi minu sünnilinna ajaloo vastu. Tänan Ain Saart, kes oli lahkelt valmis mind aitama ja vastama minu kõige rumalamatelegi küsimustele. Argo Männimetsa, kes võttis vaevaks lisada minu tööle omapoolsed kommentaarid. Tänan Võrumaa Muuseumit lahke koostöö eest ning juhendajat õpetaja Helle Ruusmaad.
Põhjus võis olla parema elu otsing. Mindi nt Austraaliasse või Brasiiliasse 1939 ka Saksamaale, kui pm kõik baltisakslased lahkusid. linnastumine; rahvuslik koosseis. 1922 oli maaelanikke 72%, 1840 aga 67%. 18 aastaga kasvas linnaelanime arv 23%. Eesti rahvuslik koosseis oli homogeenne. Eestlasi 87,7 1922, 88,2 1934. aastal Vähemusrahvusteks oli venelased, lätlased, rootslased, sakslased, juudid, aga ka muid. Venelased olid koondunud Petserimaa idaossa, Narva-tagustesse valdadesse ja Peipsi kanti, samuti ka linnadesse. Rootslastel oli Noarootsi poolsaare vallad ja saared. Lätlased olid Valgas, Võrus, Petseris. Sakslased ja juudid elasid suuremates linnades. Majandusareng 1918–40 Majandusolukord Vabadussõja ajal: tööstus, põllumajandus ja toitlusolud, rahandus. Eesti majandus oli maailmasõjast ja revolutsioonist täielikult ruineeritud. Sõja ajal olid hävinud mitmed tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse
annaabi.ee 
