sissetulekud. Seda, et majanduse tsüklilisusel on mõju soolisele palgalõhele, on näidanud ka eelmised majandusbuumi ja -kriisi perioodid. Meeste ja naiste palkade erinevus suurenes ka 1995.1997. majandusbuumi ajal. Seega on Eestis soolise palgalõhe dünaamika olnud protsükliline ehk muutunud majandustsükliga samas suunas. See on teema, millel ei tundu lahendust olevat. Me ühiskond ei ole täielikult välja arenenud ning inimesed on kinni veel paarisaja aasta tagustes mõhimõtetes. 2011 aastal võivad inimesed rõõmustada taas kasvama hakanud majandusest ning ühiste pingutuste tulemusena saadud uuest rahast, teiselt poolt teadmatus maailmamajanduses toimuvast ning selle mõjust meie tegemistele ja plaanidele. Kui veel aasta esimeses pooles tundus, et kiire palgakasv on mitmetele hoiatustele vaatamata ainult aja küsimus, siis aasta teine pool on sundinud tööandjaid taas ettevaatlikkusele. 2010. aastal nägime, et turu üldine palgatase oli
kirjutatud aga olulise saaks sealt kerge vaevaga ju kokku koondada Sissejuhatus Eestis asuvad mitmeid eriilmelisi luiteid. Esiteks on rannikuileited, mida leidub mitmelpool Eestis. Teiseks on Läänemere eri arengu etteppide-aegsed rannikuiluiteid, mis kopeerivad üsna hästi jääajajärgsete suurveekogude rannajooni. Kolmandaks on mandriluited, mida Eestis leiub vaid Alutagusel ehk kohalikus kõnepruugis kriivad. Seal asuvad umbes 200 kirde- edelasuunalist kriivat, mis avanevad Iisaku-tagustes Luiska, Pootsiku ja Võhma metsades. Kriivad asuvad soostunud alade keskel, mistõttu kriivade kõrgust on raskemäärata, kuid matkalisele on see ala kindlasti põnevaks piirkonnaks (Eesti Loodus, 2008; matkajuht.ee). Matkaklubi kirjeldab alutaguse kriivasid vahel olevaid rabasid „soosiilidena”. „Kohati on kriivad tihedalt üksteise kõrval, vaid tilluke soosiil nende vahel, teisal jälle laiutavad sood, millest luited kõrguvad soosaartena ” (Matkaklubi, 2011). Nimetuse seletus
paiknes jahe kase-männi-lehise metsastepp. Läänest itta jaguneb Euraasia stepivöönd kolmeks klimaatiliselt ja florogeneetiliselt erinevaks piirkonnaks: Lõuna-Venemaa steppide tunnustaimed on ukraina stepirohi (Stipa iicrainica) ja kaldaluste (Bromus riparius), märksa kontinentaalsemates Kasahstani steppides aga punane ja sarepta stepirohi (S. rubens, S. sareptana), külmpuju (Artemisia frigida) jt. ning lõpuks äärmiselt karmides Baikali-tagustes steppides jõhv-stepirohi (Stipa capillata), tardhein (Aneurolepidium pseudoagropyruin) ja siberi soolikarohi (Tanacetum sibiricum). Kõrbed. · Levik 30-40 lauskraadidel. · Kliima sademed alla 250(300) mm/a. Veekadu võib olla suurem kui sademete hulk. Sademeid on vähe, need on ebaühtlased ja ebareeglipärased. Esinevad fantoomvihmad udu kondenseerumine. Talved on külmad, kogu ülejäänud a kuum. Ööpäevased temp kõikumised on suured.
Valitsuse täiendava määrusega (RT 1921, 58) seati tähtajaks 1. jaanuar 1922. Nimede andmiseks moodustati kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi esindajate juhtimisel. Üle 18aastased kodanikud pidid seatud tähtaegadel ilmuma komisjonide ette omale nime valima. Seaduse eirajatele nimi määrati. Petserimaal töötasid komisjonid 19. sept 29. dets 1921, andes kokku 50 234 isikule 8654 perekonnanime (Postimees 8.02.1922, Vaba Maa 20.01.1922). Narva-tagustes valdades algas töö 10. jaanuaril 1922 (Postimees 11.02.1922). Komisjoni esimehe Samuel Sommeri aruande kohaselt (Postimees 13.08.1923, 14.08.1923) anti seal kokku 5329 isikule 1278 perekonnanime. Üsna varsti selgus, et perekonnanimeta kodanikke oli mujalgi. Näiteks puudusid perekonnanimed isikutel, kes küll Petserimaalt või Narva tagant pärit, kuid kes olid asunud elama mujale Eestisse. Samuti puudusid perekonnanimed Ruhnu saare elanikel. 1926
annaabi.ee 
