valdkonnaga tegelevaid inimesi. Teine miinus, mis minule silma jäi oli segane lauseehitus, mida esines vaid paaril- kolmel korral. Näiteks tooksin sellise lause: ,,Seadustega antud õigustest viljelda omakultuuri jääb väheseks, kui hävitatakse või muudetakse kiiresti tundmatuseni keskkonda, millest see kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud." Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast. Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega. 1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik võrdlus; 2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud metafoor;
nimetatud ka “rikasteks” ja “paremateks” või nimetatud vanema nimega tervet küla (n “Lembitu küla”). Sõjakäikudelt ja kaubareisidelt toodi kaasa ka sõjavange või ostetud orje, keda rikkamad taluperemehed kasutasid isiklikes majapidamistes sulaste ja teenijatena. Sõjandus muinasajal: Suhted naaberrahvastega olid tavaliselt rahumeelsed, ent aeg-ajalt tuli ette vastastikuseid rüüsteretki. Sõjaoht kasvas koos riikluse kujunemisega Peipsi-tagustel aladel (Vana-Vene riik) alates 11.sajandist. Kaitserelvastusest kasutasid eestlased puidust tehtud metallkuplaga kilpe ning tõenäoliselt nahast tehtud kiivreid. Ainult üksikud ülikud said enesele lubada metalltraadist tehtud rõngassärke, mis kattis kogu keha ja käed. Relvade hulgas domineerisid lühikese varrega viskeodad ja pikad torkeodad, (sõja)kirved- ja nuiad, harvemini mõõgad. Vähem kasutati ka vibu ning nooli. Kihelkonnad ja maakonnad
alumises õhukihis soojenemise põhjuseks. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema temperatuuriga keskkonna suunas ja stratosfääris erinevalt troposfäärist temperatuur kõrguse kasvades kasvabki. Taaskiiratav soojuskiirgus levib üles maailmaruumi suunas. Viimase 30 aastaga on stratosfäär jahtunud keskmiselt 2o C võrra. Mõlemal poolkeral toimub osoonikihi hõrenemine kevadel ja peamiselt polaarjoone tagustel või lähedastel aladel. Lõunapoolkeral kestab osooniauk kauem, augustist detsembrini ehk suure suveni välja. Põhjapoolkeral on kõige suuremad häired märtsis ja aprillis. Edaspidi on oodata osoonikihi häirete süvenemist põhjapoolkeral just aprillikuus.Osoonikiht meie pea kohal võib õhemaks muutuda ka siis, kui mingit tegelikku hõrenemist ei toimugi. Enamikul juhtudel ei tulenegi osoonikihi registreeritava paksuse muutumine tema keemilise tasakaalu häiretest vaid ilmast ja osooni
*1632. kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule *1632. aastal toimus esimene ülikooli pidulik avamine *Ülikoolil oli autonoomia -Ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest -Õigus tegutseda iseseisvalt -Sai välja anda teaduskraade -Bakalaureus, magister, doktor *Raha ülikooli jaoks tuli mõisadest -Said endale mõned riigimõisad Ingerimaa kubermangust -Keskus oli Narva -Asus Narva jõe tagustel aladel *Kõnes rõhutati, et ülikoolis võivad õppida kõik vabad inimesed -Ei ole välistatud, et võiks õppida eestlasi -Ei ole teada, kas oli või mitte (pigem mitte) *Avamisel hetkel oli Academia Gustaviana *Eesti vabariigi ajal püstitati Tartusse Gustav II Adolfi kuju -Nõukogude ajal kuju eemaldati, taasiseseisvumisel taastati -Peahoone taga *Õppetöö nagu teistel ülikoolidel -Neli teaduskonda
Teine teooria: keldid kujunesidki välja varasemate arheoloogiliste kultuuride elanikest *Neil on erinevaid hõime: · gallid - · britid elasid britannias · skotid - elasid Sotimaal · helveedid elasid Sveitsis *Kuna need alad vallutati roomlaste poolt, siis keldid osaliselt romaniseerisid(mõjutused rooma kultuurist ja ladina keelest) GERMAANLASED elasid Rooma riigist väljaspool Rein & Doonau elasid nende tagustel aladel Hõimud: · anglid · saksid · frangid · idagootid · läänegootid · vandaalid · langobardid *Alates kolmandast sajandist hakkas germaanlasi ümberasuma rooma riigi territooriumile ( Rooma riik palkas neid Rooma riiki kaitsema) Kõik germaanlased ei läinud - Aastal 375 sai alguse Germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele SUUR RAHVASTERÄNDAMINE
annaabi.ee 
