asjas vajame me aga abi: uurime sõnastikke ja erinevaid käsiraamatuid. Kui mingisugune norm aga puudub ja seda ühiskonnast endast omandada võimalik pole, kehtestatakse norming. Nii on loodud terveid valdkondi nagu näiteks liiklus. Nii nagu normid esinevad meie ühiskonnas, esinevad ka kirjakeele sõnavaral ja ka näiteks grammatikal. Näiteks inglane kirjutab nädalapäevi ja sakslane iga nimisõna suure tähega, meie väiksega. Hispaanlane paneb meie mõistes tagurpidise küsimärgi küsimuse ette. Mis puudutab veel „õige-vale”-vastandust, siis kiputakse seda kehtestama veel ka kirjutustavades nagu oleks olemas vaid üks variant, kuidas midagi kirjutada tohib. Toome näiteks ühe Jaapani sünonüümi. Hüüdnimena saab seda kirjutada nagu nime ehk läbiva suurtähega (Tõusva Päikese Maa). Saab toetuda ka kohanimereeglile, kus liigisõna käib väikse tähega (Tõusva Päikese maa), ja pidada väljendit ümberütlevaks nimetuseks ehk
2. Esitada ja tõestada määramata integraali f ( x ) dx. omadused. · TEOREEM 1: Kahe või enama funktsiooni määramata integraalide summa on võrdne liidetavate funktsioonide summa integraaliga: On antud kaks määramata integraali f(x) dx ja g(x) dx . Nende integraalide summa: f(x) dx + g(x) dx = [f(x) + g(x)] dx TÕESTUSEKS LEIAME TULETISE MÕLEMAST POOLEST, NII VASAKUST KUI KA PAREMAST ja tuletised peavad andma sama tulemuse, teeme tagurpidise tehte, kontrollime, kas mõlemad funktsioonid on ühe sama funktsiooni algfunktsiooniks: ([f(x) + g(x)] dx)' = f(x) + g(x) ( f(x) dx + g(x) dx )' = (f(x) dx)' + ( g(x) dx )' = f(x) + g(x) f(x) + g(x) = f(x) + g(x) · TEOREEM 2: Konstantse teguri võib tuua integraalimärgi ette; kui a = const, siis af(x) dx = a f(x) dx Selle tõestuseks saab võtta mõlemast poolest tuletised ja näidata, et nad teevad
3) MÄÄRAMATA INTEGRAALI OMADUSED · TEOREEM 1: Kahe või enama funktsiooni määramata integraalide summa on võrdne liidetavate funktsioonide summa integraaliga: On antud kaks määramata integraali f(x) dx ja g(x) dx . Nende integraalide summa: f(x) dx + g(x) dx = [f(x) + g(x)] dx TÕESTUSEKS LEIAME TULETISE MÕLEMAST POOLEST, NII VASAKUST KUI KA PAREMAST ja tuletised peavad andma sama tulemuse, teeme tagurpidise tehte, kontrollime, kas mõlemad funktsioonid on ühe sama funktsiooni algfunktsiooniks: ([f(x) + g(x)] dx)' = f(x) + g(x) ( f(x) dx + g(x) dx )' = (f(x) dx)' + ( g(x) dx )' = f(x) + g(x) f(x) + g(x) = f(x) + g(x) · TEOREEM 2: Konstantse teguri võib tuua integraalimärgi ette; kui a = const, siis af(x) dx = a f(x) dx Selle tõestuseks saab võtta mõlemast poolest tuletised ja näidata, et nad teevad sama välja: [ af(x) dx ]'= af(x)
rahvusel lasuvat bioloogilist ohtu, said eugeenikud tugeva toe. Eestis muutus tõutervishoiu temaatika aktuaalseks sajandivahetusel. Arutleti eestlaste tõuküsimuse üle laiemalt. Tõu all peeti silmas rahva nii bioloogiliste kui vaimsete omaduste kompleksi. Rahvusele bioloogiliste kriteeriumidega lähenedes ei saanud kaugel olla ka (sotsiaal)darvinismist mõjustatud mõttekonstruktsioonid. Eriti rõhutati nn ,,kontraselektsiooni" (tagurpidise selektsiooni) ideed eesti rahvas kaotab oma parimad liikmed ümberrahvastumise või väljarände tõttu, lisaks sünnib eliidil vähem lapsi. Mandumisest andvat tunnistust alkoholism, enesetapud, aga ka keskpärane väljanägemine, düsgraafia jne. Oma osa negativismile andis alanud Esimene maailmasõda (idee sõjast kui rahva parema osa hävitajast ei olegi nii vastuvõetamatu...). Iseseisvuseelse Eesti mõtlejate