vilistamist , seda sama viisikest , mida Birk vilistas. Siis Ronja rääkis Birkiga ,aga samal ajal kuulis ta ,et keegi tuli keldrisse , see oli Kolu Per . Ronja ütles Birkile sosistades ,et nad homme kokkusaaksid. Hommikul pidi Ronja kohtuma keldris Birkiga. Ronja nägi ,et Birk ei näinud välja selline nagu enne talve.Ta oli kõhn. Birk ütles,et neil ei ole süüa. Ronja andis talle oma leiva ja piima. Ronja viis Birkile iga päev kotikese jahu ja herneid, et Birk saaks Undiisi tagavarale iga päev juurde puistata ,ilma ,et ta aru saaks, et keegi on jahu ja herneid juurde pannud. Talv möödus, kätte jõudis kevad.Viimaks ometi pääses Ronja metsa ,kuhu ta nii kaua oli igatsenud. Metsas kohtus ta Birkiga. Nad kuulsid hobuste kabjaplaginat ja Ronja ütles Birkile ,et ta tahab endale metshobust .Lõpuks said nad endale kaks hobust püütud.Ronja pani oma hobuse nimeks Kelm ja Birk oma hobuse nimeks Metsmüristaja.
Õige oleks suhteliselt vara alustada karjatamisega. Normaalsetel aastatel 5- 19 Rohumaad ja keskonnakaitse 10 mail. Esimese karjatamisringi läbiviimiseks on 2 võimalust: karjamaa kiiresti karjatada või karjatatakse Eesti suhteliselt niiske kliima ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa rahulikult vastavalt rohu tagavarale. Rohu ülekasvamise vältimiseks ja 2 karjatamisringi saagi saamiseks Eestis on asendamatu ja mitmekülgne: võimaldavad toota loomadele täisväärtuslikku põhisööta, tuleb teha osades koplites eelniitmine. Kogu karjamaa peaks olema kas karjatatud või eelniidetud 10-ndaks säilitavad ja tõstavad mullaviljakust. Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku ja säästavad juuniks. suuri kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn
Angervaksa kasvukohatüübi kuivendamine puistute tootlikkuse tõstmise huvides ilmselt ei ole ennast ökonoomiliselt õigustanud. Nimetatud tegevust võib pidada otstarbekaks ainult sellises ulatuses, kuivõrd see on vajalik metsateede ehitamiseks ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomiseks. Karusambla kasvukohatüüp - Kuivendamise positiivne mõju karusambla kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on minimaalne, või õigemini, praktiliselt puudub. Kuivendamise mõju on väike ka tagavarale. Seega võib järeldada, et kuivendamise positiivne mõju karusambla kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on olnud minimaalne või õigemini ( praktiliselt puudub. Nagu angervaksa kasvukohatüübi puhul, nii ka siin kuivendamine puistute tootlikkuse tõstmise huvides ennast majanduslikult ilmselt ei õigusta. Kuivendamine on otstarbekas ainult ulatuses, mis on vajalik metsateede ehitamiseks ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomiseks
Uppumatus On laeva võime säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega UPPUMATUS TAGATAKSE 1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus (Uppumatus tagatakse veetihedate vaheseintega, mis takistavad vee tungimist vigastatud sektsioonist teistesse laeva ruumidesse. Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale vette, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb siiski veepinnale ujuma) 2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus (laevapere väljaõpe, lastimine, ballastimine, tankide õhutustorustike korrasolek, tehniline hooldus ja kontroll, tehniliste vahendite korrasolek, laeva ülelaadimise vältimine, kauba kinnitamine nõutval kombel, jäätumisest tingitud püsivuse kao kompenseerimine vedelballastiga, tühja laeva ballastimine
tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi Ujuvus (, floatability) on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest). Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma .Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15- 25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse: 1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus 2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus 3
tagajärjel langevad kiiresti välja kõrgekasvulised ja lammaste söödaks mittesobivad kõrrelisteliigid kui ka rohundid. Rohu tagavara peab olema 3...5 tonni hektari kohta (s.o. 3...5 kg rohtu 10 m2 kohta). See ei ole suur kogus ning seetõttu peab rohu kõrgus olema lammaste karjatamisel kuni 10 cm. Lammaste hulk karjas on piiramata. Ühes koplis võivad lambad olla vaid 3...5 päeva. Sobiv koplite arv on 7...8, kusjuures nende suurus peab vastama loomade arvule ja rohu tagavarale koplis. Tänapäeval soovitatakse siiski 3 kopli süsteemi. Täiskasvanud utt vajab päevas 7-9 kg, jäär üle 10 kg rohtu päevas. Lehmadega võrreldes on 1 lehm võrdne 5 lambale või 7 kitsele. Lisasöödaks karjamaal on mineraalsööt, sool, vajadusel ka jõusööt ja isegi haljassööt. Kindlasti peab lammastel vabalt olema saadav puhas joogivesi. Koplite tarastamiseks kasutatakse võrku, pinnalaudu või latte nii, et aed saaks tihe. Kuna
annaabi.ee 
