sellega kohtumisnurka suurendada. See võib olla automaatselt avaneb mis tähendab et automaatika avab teatud kiirustel ise pilu. Kriegeri eeltiib selle puhul lihtsalt mingi jublakas tuleb tiiva alt välja ja suurendab kumerust. Tagatiivad: Lihttagatiib - Annab suurema tõstejõu koefitsendi ja sellea väiksema kiiruse õhuspüsimiseks. Tiiva tagaosa lihtsalt paindub alla kumeruse tekitamiseks. Puuduseks on kriitilise kohtumisnurga vähenemine , kuna allakallutatud tagatiiva kohal tekib tugev keeriste ala. Ja samas allakallutamine nõuab suurt jõudu. Maandumisklapp Lihtsam kuid haielt suure takistusega . Mingi plaat pmst tagant laskub alla. Piluga tagatiib - Tekitab taha pilu ja aeglustab õhu segunemist , töötab paremini kui lihttagatiib. Normaallennul tekib küllaltki suur takistus kanali otstele tekivate keeriste tõttu. Puhub ära tiival tekkivad keerised. Diferentsiaal tagatiib ehituslikus mõttes lihtsam . Lisatakse pmst mingi väike julla , et
Viimane selle liigi leid oli möödunud suvel (2013) Raadama külas, Räpina vallas. Kohaliku populatsiooni avastas minu isa Ain Piir, loendades seal üle kümne isasliblika. Hiljem käis liblikaid püüdmas ja määramas liblikahuviline Teet Ruben Tallinnast. Ruuge-võiliblika siruulatus on 4,2-4,8 cm. Tiibade ülakülg on kollakaspunane ehk ruuge. Isasliblika ees- ja tagatiibu ääristab lai must serv. Eestiiva ülaserva keskosas on must täpp. Tagatiiva keskosas on punakas kaheosaline täpp. Emasliblika mustal äärisel on kollased tähnid. Röövikud toituvad ristikul, hiirehernel ja lutsernil. Liblikaid võib kohta avamaastikul, teepervedel, raudteetammidel ja liigirikastel aasadel. Ruuge- võiliblikas meie tingimustes ei talvitu. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Ruuge-võiliblikas 26.07.2013 Raadama küla, Räpina vald Nõelastatud ruuge-võiliblikas 30.07.2013 7 2.4
puukooremuster. Päevaliblikad (Rhopalocera) Päevaliblikate hulka kuulub mitu üksteisega lähedases suguluses olevat sugukonda. Eesti oludes piisab päevaliblika äratundmiseks tundlate vaatamisest: teistesse rühmadesse kuuluvate liblikate tundlad pole tipul jämenenud. Päevaliblikad lendavad ainult päeval. Ka on päevaliblikate tiivad tugevamad ning enamasti ka laiemad kui ööliblikatel. Eestist on seni leitud 113 liiki. Ratsulibliklased (Papilionidae) Sugukonnale on iseloomulik tagatiiva nõgus tagaserv. Kaks väliselt tugevasti erinevat alamsugukonda, pääsusabad ja apollod. Eestis esineb vaid 2 liiki. Põualibliklased (Pieridae) Enamasti valged või kollased, tavaliselt keskmise suurusega liblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestis 12 liiki. Koerlibliklased (Nymphalidae) Suur ja heterogeenne sugukond. Eestist on leitud 54 liiki. Mitteformaalselt saab selle sugukonna Eestis esinevad liigid jagada neljaks grupiks: 1. nn. “kirjud liblikad”
D 4 merevaiguvärvi nurgatuld peaaegu päevavalguse. E 2 reguleeritava tagatiiva tuld H 2 lähituld K I 2 kaugtuld
annaabi.ee 
