Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk. Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...140 0. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...118 0 messingute ja pehmete pronkside puhul 1300. Alumiiniumi sulamite puurimisel 1400, betooni ja teiste kõvade ning haprate materjalide korral 80...900 .
Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef Tera külgtahk – adf ja bce Pealõikeserv – ab Külglõikeservad – ad ja bc Tera liikumistasapind – A Lõiketasapind – B Tera liikumise kiirus – v Laastu paksus – h
html Joonis 5.3.1 Treitera nurkade kontrollimine sabloonide abil: a - teritusnurga kontrollimine; b - taganurga kontrollimine Kõige lihtsamaks treitera nurkade kontrollimise viisiks on kontrollimine sablooni abil (joonis 21). Sablooni väljalõigetega kontrollitakse teritusnurka (joonis 5.3.1, a), aga tema külgtahkudega, mis on ara lõigatud 6- 12° nurga all, treitera taganurka (joonis 5.3.1, b). Kontrollimiseks asetatakse treitera ühes sablooniga plaadile ning surutakse treitera tagatahk vastu sablooni külgtahku. Läbipaiste puudumine näitab tagatahu ja järelikult ka taganurga õiget teritust. Sablooni kasutamise puuduseks on asjaolu, et iga treitera tüübi jaoks vajatakse eri sablooni. Sellest puudusest vabad on mitmesugust süsteemi nurgamõõtjad, kuid nendega mõõtmiseks kulub rohkem aega kui sabloonide abil. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3
123 Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk (joon. 124) joon. 124 Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...1400. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...1180 messingute ja pehmete pronkside puhul 1300. Alumiiniumi sulamite puurimisel 1400, betooni ja teiste kõvade ning haprate materjalide korral 80
annaabi.ee 
