Räni on materjal, millele tugineb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused päikeseenergeetikas päikesepatareides. (2) Suurem osa maakeral saada olevast energiast pärineb päikeselt. Ränikristallist fotoelementidega päikesepaneelid (photovoltaic - PV) on üks loodussõbralikemaid viise elektri tootmiseks. (8) Räniühendeid saab kasutada torude puhastamiseks korrosioonist, tagastuva tehnilise vee neutraliseerimiseks ja kahjulikest lisanditest puhastamiseks ta ju praktiliselt kulumatu ja odav katalüsaator. Laborites on teda uuritud kui alternatiivset voolu saamise allikat ja on ka saadud tulemusi, mis ületavad tavaliste patareide või akude võimsust. Põllumajanduse kohta öeldakse, et ränivett kasutades võib saada tunduvalt suuremat liha juurdekasvu, kiirendada taimede kasvu, tunduvalt pikendada konserveeritud toodangu säilivust ja kasutust. (9)
- intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus. Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud - Arvutatakse ehitusplatsil kasutamise aja ja töö- (kasutus-) tunni maksumuse korrutisena - Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv masinakulu Talveperioodi lisakulud: pinnase soojendamise ja kobestamise, konstruktsioonide soojustamise ja soojendamise, hoonete kütmise ning lumetõrje kulud
küttegraafikuks. Ühe varem valdavalt kasutatud küttegraafiku seda kõrgem peab olema korral oli madalaima arvestusliku välistemperatuuri korral küttekeha temperatuur, et (Tallinnas -22°C, mujal Eestis -19 kuni -23°C) küttevee korterit hoida normaalses soojuses temperatuur +95°C ja radiaatoritest tagastuva vee temperatuur +70°C. Kõrgema välisõhu temperatuuri korral peaks kütteks antava ja radiaatoritest tagastuva vee temperatuurid mõlemad olema vastavalt madalamad. Praegu hoitakse küttegraafikut enamasti veidi madalamas temperatuuride piirkonnas ja seda seadistatakse soojussõlmes või individuaalkatla juures paikneva regulaatori abil vastavalt hoone iseärasustele. Mida lähemale korterivaldajale õnnestub mõõtmine ja reguleerimine viia, seda paremini elanik olukorraga rahul on ja
kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. Vasturõhu auru kasutatakse kas tööstuslike protsesside läbiviimiseks, tavaliselt millegi soojendamiseks, või kaugkütte soojuse saamiseks soojus- vahetis. Kaugkütte soojusvõrku antava vee temperatuur sõltub välisõhu temperatuurist. Näiteks on tüüpiline soojusvõrgust tagastuva vee temperatuur 50...60 °C, soojusvõrku antava vee temperatuur 80...90 °C. Turbiini läbiv auru kogus ja elektriline võimsus on määratud soojusnõudlusega. Joonis 6.59 Vasturõhuturbiiniga aurujõuseade Mida kõrgem on soojusvõrku antava vee temperatuur, seda kõrgem peab olema turbiini vasturõhk ja seda väiksem on soojuskoormuse baasil toodetud elektrienergia kogus. Viimane sõltub ka auru parameetritest turbiini ees. Ökonoomilistel ja tehnilistel põhjustel pole
jahutusveele. Turbiini taliltus soojusgraafiku alusel on võimalik juhul kui T-i madalrõhu silindri reguleerimisorganid on suletud ja K-sse suundub minimaalne kogus auru, mis on vajalik madalrõhuastme jahutamiseks. Seda talitlust iseloomustab elektrilise koormuse jäik sõltuvus turbiini soojuskoormusest. Soojusgraafiku järgi talitluse erijuhtumiks on talitlus T-s töötanud auru soojuse täieliku kasutamisega lisavee või tagastuva võrguvee soojendamiseks. Kondensatsioonturbiinid on alati mitmeastmelised, st T-l on kõrg-, kesk- ja madalrõhuaste. KT-del kasutatakse tavaliselt auru vaheülekuumendust, mis suurendab tsükli kasutegurit (teor 3,8 %, praktiliselt 4,5-5%). Kaheastmelise auru vaheülekuumendi suurendab kasutegurit veel 1-1,5 %. 4.Auruturbiinide sisend-väljund karakteristikud Põhiliseks on kulukarakteristikud, mis on turbiini siseneva soojushulga sõltuvus turbiini
pidurdusel pidurdustakistisse antud elektrienergiat toitevõrku. Väikese pidurdusenergia puhul on odavam kasutada täiendava muunduri asemel pidurdustransistori ja välist pidurdustakistit. Dünaamilise pidurduse korral muundatakse elektrienergia pidurdustakistis soojuseks. Pidurdustakisti on alalisvoolu vahelüliga muundurite põhikomponent, mis hajutab pidurdusel vabaneva energia. Pidurdusahela takisti võtab vastu alalisvoolulülisse tagastuva pidurdusenergia ning vähendab sellega koormuse võimsuskadusid. Kuna pidurdusenergia pole tavaliselt pidev, vaid esineb ainult teatud ajavahemikel, siis võimaldab see asjaolu määrata pidurdustakisti võimsuse P järgnevalt: P > Prms, kus Prms on pidurdusvõimsuse efektiivväärtus 120 sekundi vältel. Pidurdustakisti valikul on soovitav kasutada järgmist algoritmi: peab olema teada mootori võllile
annaabi.ee 
