, /z/ , /s/ , /e/ , /i/ , /t/ , /ju/ , /j/ , /u/ EESTI KEEL VENE KEEL Sõnamoodustus Liitmine Tuletamine Otsetuletus Tagasituletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tuletised Nimisõnatuletis Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond
b) sõnade liitmine oskussõnade loomise seisukohalt ammendamatu moodus, tavaline eesti k. Probleemid: kas nimetavaline või omastavaline liitmine? 3-osaliste terminite kokku-lahkukirjutamine, omadus- ja nimisõna liitmine, liitmise jrk. c) sõnade tuletamine tuletusliited võimaldavad moodustada sarju, tuletuspesa ühe verbitüve ümber, üle tuletada ei tohi ega liiteid kuhjata, eesti keeles võõrtüvi+omaliide, nt botaaniline d) pöörd- ehk tagasituletus e) otse- ehk nulltuletus konversiooniga saadakse noomenist lihtsal teel verb (nt kloonima), püütakse vältida eerima-liiteid kahemõttelisuse ohu tõttu. · sõnale uue tähenduse andmine Probleemid: tähendusnihete määratlemine on keeruline - kas tähendus on üldkeeles sama mis oskuskeeles? Sageli täpsustatakse eriala tarbeks sõnu. a) metafoorid b) isikustamine c) sünekdohhid (osa terviku asemel, tervik osa asemel nt lintsaba)
Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks, st grammatilisteks üksusteks. Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks. Grammatiseerumise vastandprotsess on leksikaliseerumine. See on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse (mõistesisu), seega muutub lekseemiks. 2. Sõnavara rikastamise teed Eesti kirjakeelt rikastatakse nii: moodustatakse püsiühendeid, liidetakse sõnu e moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus)
Keeleuuendajad Aavikuga eesotsas ja keele normeerijad-arendajad Veski eestvedamisel, kes mõlemad taotlesid keele reformi, ja olid keele loomuliku arengu ja selle teadliku muutmise vastaste vastased. Veski tähtsus eesti keelekorralduse ajaloos: eesti kirjakeele ühtustamine, suutis eesti sõnavara (eriti oskussõnavara) rikastada. Tõi ulatuslikult juurde tuletisi, liitsõnu, murdesõnu. Haruldasemate sõnaloomeviiside rakendamine – otse ehk nulltuletus (pärgmana, tõdema) ning tagasituletus (ajendama > ajend, eelistama > eelis, tõendama > tõend. • Johannes Aavik – eesti kirjakeele sõnavara ja grammatika arendaja, keeleuuenduse algataja, teoreetik ja rakendaja. Keelt tuleb parandada kõigi vahenditega, kuni päris tehislikeni välja. Eesti keele arendamine niisama rikkaks kui vanad kultuurkeeled. 1. Otstarbekohasus, millele alluvad rikkus; selgus ja täpsus; lühemus; kergeõpitavus ja -omandatavus. 2
annaabi.ee 
