23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab liisinguperioodi lõpus valikuvõimaluse - kas osta sõiduk liisingust välja (liisinguvõtjal on alati eelisostuõigus) või tagastada see lepingus näidatud tagasiostjale. 26)Arvestusliikide omavaheline seos
realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale rebatt - väljateenimata intress, mis tagastatakse laenuvõtjale laenu ennetähtaegsel maksmisel regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel repo - tagasiostuleping, millega väärtpaberite emitent kohustub investorilt tagasi ostma obligatsiooni määratud hinnaga revalveerimine - koduse raha väärtuse tõstmine teiste valuutade suhtes e kursi alandamine riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri 8 sanatsioon - tervendamine; süsteemi rakendamine ettevõtte pankrotistumise vältimiseks
konservatiivne finantseerimispoliitika Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises 0-saldo arved raharingluse korraldamiseks Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest; ebaregulaarsed sissetulekud -- tulud võlakirjade, eelisaktsiate, lihtaktsiate eest (intressid).
deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates muudab keskpank rahaturu likviidsust juhtides sellega lühiajaliste intresside kujunemist. EP rahapoliitika teostub valuutaturul, avaturuoperatsioonid pole Eesti oludes eriti otstarbekad ega vajalikud. Tagasiostuleping e repo on väärtpaberite müük tingimusel, et müüja need kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberite tagatisel. Repo tähtajad on väga lühiajalised, piirdudes mõne päevaga. 5 Tagasiostulepinguna vormistatud laenult maksab laenuvõtja intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena. NÄIDE! Keskpank algatab väärtpaberi ostu 5 000 000 krooni ulatuses. Tehingu kestvus 1 päev
annaabi.ee 
