Juhtiv jõud liidu institutsiooniliss süsteemis. Teeb õigusaktide ja tegevuskavade ettepanekuid, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest, täidab liidu eelarvet Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa parlament Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu Teostab dem. järelvalvet kõigi liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle; parlamendil on õigus avaldada komisjonile umbusaldust, mis viib volinike tagasiastumisele Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi Valitakse otsestel valmistel, mis aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide dem. õiguspärasust 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on EL-i peamine otsustusorgan Nõukogu võtab vastu otsuseid ( omad seadusandlikku võimu) ja kinnitab eelarve koos parlamendiga Nõukogu eesistujariigiks on kordamööda kõik liidu liikmesriigid; eesistujariik vahetub iga kuue kuu järel
Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu Riigikogus vastuvõetud seadused 2. koostab riigieelarve 3. annab aru oma tööst Riigikogu ees 4. algatab seaduseelnõusid jne. Valitsuskriis: tekib siis, kui: * peaministrile avaldatakse umbusaldust siis astub terve valitsus tagasi * peaminister sureb NB! Peaministri tagasiastumisele järgnevad uued Riigikogu valimised, sest Riigikogu on see, kes valitsuse ametisse kinnitab. Kohalik võim. Kohalikeks haldusüksusteks on vallad ja linnad. Kohalik võim moodustub valla- või linna volikogust (seadusandlik võim ) ja selle poolt valitud valla- või linnavalitsusest (täidesaatev võim) Volikogud valitakse kohalike elanike poolt. Valida võivad ka mittekodanikud, aga nad peavad olema antud paigas elanud viimased 5 aastat. Valimisiga 18.a.-st. Kandideerimise iga kohalikku
s valitsemisvormi dominaadiks. Rooma ajaloo osa, mis algab Diocletianusega, tuntakse hilise keisririigi nime all; rajas valitsemiskorra kindlustas Rooma riiki; Taastas lõplikult impeeriumi sisemise ühtsuse ja piiride turvalisuse; viis läbi sõjaväe- ja administratiivreforme; kristlaste viimane suur tagakiusamine leidis aset Constantinu Vana-Rooma keiser, Tõusis esile Diocletianuse tagasiastumisele järgnenud s kodusõdade käigus ; sai kogu riigi ainuvalitsejaks; Milaano ediktiga kehtestas usuvabaduse + legaliseeris ristiusu; juhtis Nikaia kirikukogu; muutis Konstanitinoopoli impeeriumi pealinnaks. Theodosius Vana-Rooma keiser; Tema nimele lisatakse ka "Gootide Sõber". Suur Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine.
- kehtestas riigi kaheastmelise adminintratiivjaotuse: 12 diötseesi ja u 100 provintsi; - lahutas tsiviilvõimu sõjaväelisest võimust; - viis ellu sõjaväereformi, kujundades senisest enam ratsaväele tugineva mobiilse armee; - muutis osa ameteid päritavaks. Pooldas traditsioonilist usku ja lagatas viimase suure kristlaste tagakiusamise (303). 305 loobus võimust. Constantinus (306 337). Tõusis esile Diocletianuse tagasiastumisele järgnenud kodusõdade käigus. 312 kindlustas võiduga Mulviuse sillal Rooma lähedal ülemvõimu riigi lääneosade üle. 313 Milaano ediktiga kehtestas usuvabaduse ja seega legaliseeris ristiusu. Ristiusk muutus Constantinuse ajast alates keisrite soosingul kiiresti Rooma impeeriumi peamiseks religiooniks. 324 sai kogu riigi ainuvalitsejaks. 325 juhtis Nikaia kirikukogu, kus ariaanlus kuulutati hereesiaks. 330 muutis Konstanitinoopoli (senise Byzantioni) impeeriumi pealinnaks.
Ajakirjandus oli majanduskriisi aegset valitsust - Tõnissoni oma juba pikemat aega arvustanud, nüüd süüdistas valitsus, et just ajakirjandus on kujunenud olukorras süüdi, õhutades valitsusvastaste meeleolude teket. Valitsus põhjendas eeltsensuuri kehtestamist usalduse taastamise vajadusega. Eeltsensuur ei tulnud ajakirjandusele üllatusena, see kehtis 2 kuud. Ajakirjandus pääses küll eeltsensuurist tänu Tõnissoni valitsuse tagasiastumisele ning kaitseseisukorra tühistamisele, kuid pidi arvestama valitsuse ettekirjutistega ka hiljem. 1938 ilmus trükiseadus, mis tähendas ajakirjanduse lõplikku tasalülitamist. EAL tegevust hinnati nõrgaks, mistõttu poliitika sai korrumpeerida ajakirjandust. (ÕT 12.) Ühtset opositsiooni valitsuse ja tema ajakirjanduspoliitika suhtes EALis ei kujunenud. Kõik EALi reageeringud olid sõnavabaduse piiramise suhtes ettevaatlikud. Siiski nimetati viimases ilmunud Õitsituledes (17.) valitsuse