pooldajate poolt ning uus valitsus tuli võimule kelle juhiks oli Didier Ratsiraka. Ratsiraka aastaid iseloomustas veel rohkem sotsialistlike reforme, kuid võla kriis 1981 ja 1982 sundis teda loobuma reformidest ning järgima IMF-i nõuandeid (International Monetary Fund Rahvusvaheline Raha Fond). 1989 aastal Ratsiraka "valiti" kahtlusäratavat kolmandaks seitsme aastaseks valitsusajaks rahutustega kus hukkus 6 inimest. Inimesed jätkasid ikka nõudmist tema tagasiastumiseks kuni aastani 1991 ja sellele järgnenud meeleavalduste poolt kaasa toodud majanduse paigalseisu. Aastal 1992 hääletasid Madagaskarlased referendumil piirata presidendi volitusi. Samal aastal korraldati valimised ja professor Albert Zafy hävitas Ratsiraka 17 aastat kestnud võimuperioodi. Aastad kommunistliku diktatuuri ja majanduse halba juhtimist tegid raskeks Zafy-l süüdata majandust ja saavutada usaldust inimestes. Teda lõpuks süüdistati oma võimu
3. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. PS lubab Vabariigi Valitsusel usaldusküsimusega siduda ainult valitsuse enese poolt algatatud eelnõusid. Kui riigikogu ei võta vastu VV poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõud, siis on see üks viiest alusest Valitsuse tagasiastumiseks. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega võimaldab valitsusel saada selgust, kas riigikogu tema teostatavat poliitikat toetab või mitte. Sisuliselt paneb valitsus riigikogu valiku ette: kas võtta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu valitsuse soovitud kujul või lasta valitsusel ametist lahkuda ning käivitada sellega uue valitsuskabineti moodustamise protsess. Nii lahendatakse valitsuse ja riigikogu vahelistes suhetes tekkinud ummikseisu 4
Töökorra seaduse järgi on muuks riigiametiks igasugune ametniku koht riigi ametiasutuses. Riigiametis olemiseks loetakse ka Eesti Panga Nõukogu esimeheks ja kaadrikaitseväelasena tegevteenistuses olemist. Töökorraseadus ei loe teises riigiametis olevaks isikut, kes nimetati mõne nõukogu esimeheks või liikmeks Riigikogu poolt seaduse alusel 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel. 3) Tema tagasiastumisega seaduse sätestatud korras. Töökorra seaduse järgi loetakse tagasiastumiseks Riigikogu liikme omaalgatuslikku lahkumist Riigikogust. Tagasi astumiseks tuleb esitada isiklik kirjalik avaldus juhatusele. Miskipärast nõutakse seaduses, et avalduses tuleb märkida ka tagasiastumise põhjus. Samas ei sõltu Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine tagasiastumise põhjusest. Tagasi astumisel lõpevad Riigikogu liikme volitused päeval, mil juhatus teeb otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks. Isik ei saa tagasi astuda ajal, mil tema
Presidendi volituste peatumise teiseks aluseks on see, et ta ei saa oma ülesandeid seaduses sätestatud juhtudel ajutiselt täita. Praegu pole ühtegi seadust, mis loetleks selliseid juhtumeid. PSe kohaselt lõpevad presidendi volitused järgmistel juhtudel: 1.ametist tagasiastumisega. PS ega ükski s. ei täpsusta tagasiastumise korda. Rkogu menetluses oleva Vabariigi Presidendi seaduse eelnõu (560 SEI) § 11 kohaselt esitab president tagasiastumiseks põhjendatud avalduse Rkogu esimehele. Esimesel Rkogu täiskogu istungil pärast avalduse esitamist teeb president avalduse Rkogule teatavaks. Kui ta ise ei saa avaldust teatavaks teha, siis teeb seda Rkogu esimees. Eelnõust tuleneb, et presidendi volitused lõpevad ennetähtaegselt avalduse Rkogus teatavaks tegemisest. Hääletamist ei nõuta. 2.teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3.tema surma korral ja 4.uue presidendi ametisse astumisega.
annaabi.ee 
