16. Nõuded kõrvaltee (ristuva tee) pikiprofiilile ristmiku lähialas 17. Millal on vajalik ohutussaar ülekäigurajale 18. Ringristmike erinevad variandid (liigitus) 19. Mis on põimumine Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem võrreldes tavalise maanteelõiguga ristmikevahelisel alal. 20. Max jalakäijate tihedus ohutussaarel, ohutussaare min suurus 2 in/m2, 6 m2 ; (2 inimest ruutmeetrile) 21. Mis on tagasiaste kõrge saar tagasiastega min 0,5 m kui äärekivi > 10 cm 22. Eritasandilised liiklussõlmed – trompet Kasutatakse T-kujulise (3 harulise) ristmiku puhul. Sobiv kasutada, kui peateelt on suur vasakpöörde intensiivus kõrvalteele. Koosneb 1 silmusrambist ja 3 st sujuvast rambist ning 1 viaduktist või tunnelist. 23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm 24. Eritasandilised liiklussõlmed – ristikhein, mis on selle sõlme juures probleemsem 25
tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega. Vana ja lagunenud elamu asemele ehitati tolle aja kohta esinduslik 16.8 m laiune ning 20.5 m kõrguse viilkatusega kaetud ühekorruseline pikk hoone, mis ulatub kvartali sügavuses peaaegu Laia tänavani. Et rõhutada hoone esinduslikkust, rajati hoone keskaegse Tallinna kohta erandlikult tänavajoonest poolemeetrise tagasiastega. Osaliselt jäid uues hoones alles ka endise elamu seinad, mis kujunesid keldrikorruse müürideks. Hoone keldrikorrus kujutas tollal küll rohkem soklikorrust, kuna ta paiknes suuremalt osalt maa peal. Hoone kõrge viil on kaunistatud nelja petiknishshiga ning kolme nelisiiruga. Keskmistes petiknishshides asetsevad kaubaluugiavad, neliskiirudesse olid keskajal maalitud Tallinna linna ning Suurgildi vapid. Hoone kaheastmeline tervakaareline raidportaal sarnaneb Raekoja portaaliga ning
faasituna. Faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad. *Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk; *Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda. *Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane. *Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantakse avakülgedele mördikihi ja tasandatakse see, toimingut tuleb korrata nii kaua,
avakülgedele, sest seal on just vaja vastupidavust 1. eemaldame varem paigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldame selle teisele küljele 2. juhtlaua serva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis heledaks hööruda 3. juhtaud eemaldatakse ja parandatakse vead 4. niisutame nurka ja höörukit kergelt-edasi tagasi liigutades teeme kumernurga 5. Kui on vaja teha laiemat välisnurka, asetame välisnurga ühele küljele vajaliku tagasiastega juhtlaua, mille järgi õikame osa mörti kelluga maha, niisutame nurka ja viimistleme poolhõõrukiga ühtlaselt siledaks Sisenurga tegemine Sisenurki on võimalik krohvida terav- või kumernurkadena. Selle viimistlus tehakse täitekihi tasandamisega. Pinna lõplik viimistlus tuleb teha peale viimistluskihi tasanamis, kuid enne siledaks höörumist 1. Viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhööruki tõmmetega nurgast seina poole 3
annaabi.ee 
