10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vastureformatsioon. Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb.
● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, paraadkeskus, sammasportikus ● Regulaarsuse ja maalilisuse ühtsus 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin, London – mida tehti? (lühidalt) ● Linna sanitaarse olukorra paranemine ● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine ● Elanikkonna suur kasv - linnastumine
18261883) Friedrich Georg Magnus Bergi (s.18451938) ideede põhjal, mis olid inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest.Algselt oli lossis 99 tuba , sest alates 100st toast võis olla vaid tsaaril. Praegu on lossis 149 tuba. Kujundus lähtub neogootikast. Hoone on põhiliselt kahe, osaliselt kolme ning neljakorruseline, punasest puhasvuuk tellistest, sokkel graniidist. Fassaade liigendavad arvukad ette ja tagasiasted, dekoratiivdetailid, erineva kuju ja kõrgusega nurgatornid astmikfrontooniga risaliidid ja erikujulised aknad (neist paljud teravkaarsed või pilukujulised), sakmikrinnatised ning masikuliikarniisid, astmelised tugipiilarid jms. Oküljele avanevat peasissekäiku markeerib kõrge 4nurkse ristlõikega torn, mille I korrusel kaaristu ja ülaäärel sakmikrinnatis. Eriti liigendatud on Stiib, mille keskmeks polügonaalne telkkatusega saaliplokk. Pargi suunas
ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Usutavasti pärineb sealt ka idee ehitada mõisa fassaade liigendavad arvukad ette- ja tagasiasted, astmikfrontooniga risaliidid, astmelised tugipiilarid ja kõik muud sarnased elemendid, mis šoti või inglise kindlusi meenutaks. Seetõttu kutsutakse sangaste lossi stiili ka täpsemalt inglise neogootikaks. Arhitekt Otto Pius Hippius (kes muuseas oli paar aastat tagasi kavandanud Tallinna Kaarli kiriku) võttis eeskujuks Inglismaal asuva Windsori lossi, mille ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks.
t. et hakati rakendama ansamblilisuse printsiipi.Sama on näha ka uute linnaplaanide kavandamisel ( ja elluviimisel )- juurdub kiirtena kokkujooksvate ( pea )tänavate süsteem. Paralleelselt maalilis - dünaamilise barokiga arenes kainem, eriti Rooma antiarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginev klassitsistlik barokk ( nim. ka vanaklassitsism ). Põhilisteks levialadeks Inglismaa, Holland, Skandinaavia. Vanaklassitsismi vormikõne on rahulik, fassaadide ette- ja tagasiasted suhteliselt väikesed, puudub pillav dekoor. Klassitsistlik suunitlus on omane ka Prantsuse 17. ja 18. sajandi arhitektuurile., kuigi ka sinna tungisid seoses Prantsusmaa ülemvõimu ja iseteadvuse tõusuga maalilis - dünaamilise baroki mõjud, eriti sisekujunduses. 18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja kasvanud rokokoostiil, mis oli eelnevaga võrreldes kergem ja mänglevam ning väljendus eeskätt sisekujunduses
annaabi.ee 
