Viies tase Karpkala elupaik Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid Elupaikades kasvab ohtralt veetaimi ja millel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides Välimus Suured tugevad soomused Pikk selja-ja lühike pärakuuim Selja- ja pärakuuimede algul jäme saagja tagaservaga kiir Kaks paari poised Kehakuju oleneb alamliigist ja tõust Sasaanid on pikliku, rulja kehaga Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala poised Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
MADUKOTKAS · Välimus Pea on madukotkal tavalistest kotkastest suurem võrreldes kehasuurusega, lisaks pea suurusele sarnaneb ka silmade poolest kakkudele, nimelt silmad on madukotkal kollakas-oranzid. Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane
Lind paistab veidi raskepärasena, ent jookseb maapinnal kiiresti ja osavasti. Põldlõokese lõõritamine on iseloomulik kogu Euroopa põldudele ja karjamaadele, kuigi intensiivse põllumajanduse tagajärjel linnu arvukus järjest väheneb. Kõrgele õhku tõusnuna võib ta mitu minutid ühe koha peal rippuda, lastes kuuldavale trilleduste ja sädistuste katkematu voo. Maapinnal paistab ta tüüpilise triibulise lõokesena, aga lennul tulevad nähtavale iseloomulikud nurgelised, sirge tagaservaga tiivad ja lühike valgeservaline saba. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Nõmmelõoke Nõmmelõoke on üks väiksemaid ja ilusamaid lõokesi, elab hõredates metsades ja nõmmedel. Ta on välimuselt põldlõokesega väga sarnane. Erinevus seisneb selles, et nõmmelõoke on pisut väiksem, pikkus on 160 mm ja kaal 20-25 g, ja ta saba on märksa lühem. Lisaks on linnul peas vaevumärgatav tutike. Nõmmelõokesel on kummaliselt lõtvade tiivalöökidega iseloomulik lainjas lend ning
Kirjeldus Madukotkas on natuke suurem kui kalakotkas. Tema tiibade siruulatus on 170-185cm. Kaal võib olla 1,8-2,3kg. Alumine osa on linnul hele, enamasti tumeda tähnitusega. Pea ja rind on tumedamad ja ülemine pool on hallikaspruun. Häälekatel madukotkastel on pea nagu kakkudel, silmad kollakas-oranzid ja suured. Lennupildis saab teda kergesti ära tunda tema heleda kõhupoole järgi. Tiivad on laiad ja paindlikud ning sabal on 3-4 tumedat vööti. Saba on kitsa tugeva tagaservaga ja vägagi kokkusurutud. Sageli võib segamini ajada kalakotka või hiireviuga, kuid lähemalt vaatlemisel erinevad. Toitumine Põhitoiduks on roomajad-rästikud ja aurusisalikud. Oma saaki püüab ta avamaastikel- lagerabadel, niitudel, liivikutel, põlendikel, raiesmikel ja luhtadel. Samuti võib madukotkas püüda ka jäneseid. Pesitsemine Erinevalt teistest kotkastest ei pesitse madukotkas mitu aastat ühes pesas. Igal aastal ehitab uue pesa
2. Rähn, M. Stelmach, lk. 87. Kirju-Mirju, Tallinn: Eesti Raamat 1969 3. Rähn, M. Stelmach, Leelo Tungal, lk. 233. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Rähn ja vint, H. Jõgisalu, lk. 233. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 16 LÕOKE LÕOKE lõõritab lennus olles, maas istudes ta ei laula. Kõrgele õhku tõusnud lõokese juures tulevad nähtavale tema iseloomulikud nurgelised, sirge tagaservaga tiivad ja lühike valge- servaline saba. Lääne-Eestis levinud tekkemuistendi järgi hakanud jumal ja kurat linde looma. Jumala loodud lind tõusis õhku ja sai lõokeseks, kuradi loodu kukkus maha ning sellest sai kärnkonn. Teise versiooni järgi näinud kurat jumala loodud lõokest ning püüdnud savist samuti lõokest teha, kuid sellest saanud kärnkonn. Lõolaulu esimese kuulmisega seostub mõningaid uskumusi: hommikupoolne kuulmine
annaabi.ee 
