lamenenud väätjas moodustis, mis järgneb vahetult piklikajule. Seljaajust lähtub 31 närvi. Seljaajul eristatakse kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa (pars: cervicalis, thoracica, lumbalis, sacralis et caudalis). Seljaaju liblikakujulise ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved, räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Tagasammastes paiknevad sensoorsed neuronid, milleni ulatuvad spinaalganglionites asuvate neuronite aksonid, mis sisenevad seljaajusse spinaalnärvi tagumise juure kaudu. Külgsammastes, mis on eristatavad seljaaju kaela- ja rinnaosas, paiknevad
selgrookanalit pidi alla õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Seljaaju laiendeid, mis paiknevad piirkondades, kust algavad üla- ja alajäsemetesse suunduvad närvid, nimetatakse vastavalt kaela- ja nimmeristluupaisumuseks. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved. Terminit "sarved" kasutatakse ristiläbilõike kirjeldamisel. Seljaaju kui tervikliku silinderja moodustise puhul räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Tagasammastes paiknevad sensoorsed neuronid, milleni ulatuvad spinaalganglionites asuvate neuronite
M – motoorne närv, S – sensoorne närv, MS – mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine, mis on seljaaju tsentraalkanali ümber) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine on moodustunud peamiselt neuronite soomaosadest ja dendriitidest ning gliiarakkudest. Seljaaju läbilõikel moodustab hallaine liblika- või H-tähekujulise kujundi. H-tähe tipud on ees- või tagasarved. Hallainel eristatakse rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju eessambas on motoorsete neuronite soomaosad. Nende neuronite aksonid moodustavad spinaalnärvi eesmise juure. Tagasambas on sensoorsed neuronid. Nendega on sünaptilistes ühendustes spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juures. Eesmise ja tagumise samba vahel on seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammas. Sealsete neuronite kasonid kulgevad eesmise juures kaudu
Heschli suurem (2 kääru) • Planum temporale 65-90% suurem 25 • Operculum frontaleajukoore osas väiksem • Vas.taalamus suurem mõtleb piltide abil detailide detailid • Kaugemale ette külgvats-te tagasarved pikemad • Fiss. Sylvi pikem k.o.hetk-suur pilt tükeldavad • Operculum frontale vagudes suurem tervikpildi juppideks Kas neuronite struktuur erineb HF vahel
annaabi.ee 
