Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus, kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste
). Nende nimistu täieneb pidevalt ja ammendava loetelu andmine pole võimalik. Seetõttu loetletakse vaid neid hormoone, mida on uuritud ka inimorganismi tasemel ja mille vastu on senini suurim sisuline kliiniline huvi angiotensiin I ja II, neurotensiin jpt. HÜPOFÜÜSI HORMOONID Hüpofüüs reguleerib paljusid endokriinseid näärmeid, peale selle avaldavad hüpofüüsi hormoonid vahetut mõju organismi rakkudele. Hüpofüüsil eristatakse ees- ja tagasagarat ning vaheosa, kus produtesseritakse erinevaid hormoone. H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon; tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH
Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast,
Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest
Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast,
annaabi.ee 
