Nii kahju, kui see ka ei ole, on ka meie klass üks suur vaikiv enamus. Ma küll ei ole kindel, kui paljud seda märganud on, aga ka meie klassis on kiusamist ikka veel. Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi. Näiteks 2006 aastal oli juhtum, kus õpetaja olevat jätnud koolipoisi käe akna vahele. Ajaleht kirjutab sellest nii : ,,Kolm nädalat tagasi palus Kaali põhikooli inglise keele õpetaja Tiia Koel tagapingis istuval Martinil aken kinni panna. Et poiss seda ei teinud, tuli õpetaja poisi selja taha ja lõi akna ootamatult kinni. Üle klassi kostis kiljatus, sest paraku oli Martin kätt aknalaual hoidnud ja see jäi küünarnuki kohalt akna vahele. Tulist valu tundev poiss haaras viha maandamiseks laualt õpiku ja virutas selle õpetaja poole, see tabas aga hoopis klassiõde. Segadusse sattunud poiss puhkes nutma ja tormas klassist välja." Juhtum
Aastakäik, nr 12, lk 2230) Koolitee algas Münchenis Luitpoldi gümnaasiumis. Õpilasena võib Albertit kujutada keerulisena. Ta ei olnud küll kaugelti rumal, kuid õpetajatega ta läbi saada ei osanud ega tahtnudki. Ta istus põhiliselt tagapingis, unelev naeratus näol ja mõtles omi asju. Albert oli isepäine, oma arvamust ei jätnud kunagi avaldamata ja talle luges vähe, mida tast arvatakse. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2230) Joonis 1. Pauline Einstein u 1878 a. (Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. en.wikipedia.org/wiki/File:Pauline Einstein.jpg
Ettekande praktilisi nõuandeid: 1) Määratle ettekande mõte. Arvesta kuulajate vajadusi ja keskendu ära jättes detaile vaid mõnele peaküsimusele. 2) Jaga aega, jäta aega ka diskussiooniks. Kuulajad suudavad keskendunult kuulata vaid 15 20 minutit. 3) Harjuta esitlust, et peaks võimalikult vähe märkmeid vaatama. 4) Võta ülevaatlikult kokku oma tuumseisukohad ja jõua järeldustele. 5) Vaata, et slaidid oleks loetavad ja kiri piisavalt suur, et ka tagapingis istujad näeksid seda. 6) Jälgi, et kuulajatele antav paljundusmaterjal oleks selge, sellele võib lisada ka allikviiteid. 7) Kõneledes ole kuulajate poole. 8) Alusta hoogsalt ja lõpeta mõjusalt, et jääksid kuulajatele meelde. (2004: 221222) TEADUSLIKE TEKSTIDE STRUKTUUR Kirjutada tuleb uurimisaruanne/ uurimisraport. Uurimisraporti koostamine eeldab teaduse mängureeglite tundmist, süvenemist uurimisvaldkonda ja sisemist veendumust hangitud
keemiatunnid legendaarse õpetaja Robert Sultsiga. See mees sai meie lennu legendiks puhtalt oma iseloomu tõttu, ei olnud keegi enne ega peale tema tunde näinud nii teistsugust inimest. Temaga väga huvitavaid, hirmsaid ning naljakaid momente oli sadu selle pooleteise aasta jooksul, mil ta meie klassile tunde andis, kindlasti ei jõua ma kõiki siia kirja panna ega meenutada. Võib-olla alustada näiteks sellest, et kuidas ükskord poistega sai tagapingis kaarte mängitud, ning siis kui Hr. Sults tähele seda pani, ütles ta pigem kurja häälega: ,,andke kaardid siia!". Andsime siis siva talle kaardid, kuid meie imestuseks küsis ta poole minuti pärast peale pahandamist klassi käest, et kas me kaarditrikki sooviksime näha? Klass oli algul segaduses kuid siis kui kõik rõõmust ,,Jaaa!!!" kriiskasid, asus õpetaja juba oskuslikult klassile silmapetet tegema. Mis tal ilmselgelt ka
Sellises olukorras tuleb lapsevanemat õpetada, kuidas sellest lahti lasta. Mida teha? Selle hirmu objektiga hakkama saamiseks tehakse sekkumist lähedase inimese kaasabil, et laps ja lähedane inimene hakkavad vähendama distantsi hirmuobjektiga. Alguses sõidetakse koos mööda sellest. Järgmisel päeval sõidetakse treppi ja korraks peatutakse. Järgmine etapp koolimajja sisenemine. Edasi tehakse, kuni vaadatakse klassi, sisenetakse klassi, istutakse tagapingis. Seda kõike koos lähedasega. Tuleb tagada, et laps pole pinges. Lähedane vähendab distantsi, tagades, et ise ja laps on ka pingest vaba. Sotsiaalne ängistus kardab sotsiaalseid situatsioone. Kardab klassi ette vastama tulla, täiskasvanuga silm-silma vastu rääkida, kiusaja hakkab jälle kiusama. Tuleb välja selgitada ja nendega tegutsema hakata. Hirm teatud ruumiosade vastu. Muus kohas on lapsel huvitavam väljaspool kooli on huvitavam. Tuleb kooli küll, lahkub poole pealt