Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. 1885 valmis mõis. Mõisast 19.sajandil mõisaansamblis 57 hoonet, nüüd 41. 1.ring mõisasüda 2.ring majandusring 3.ring piiriring 4.ring mõisat ilmestavad objektid. Lossi iseloomustus Parempoolne osa kahe, vasakpoolne ühekorruseline. Peasissekäigu ees on sammasrõdu(altaan). Parempoolsel nurgal 8tahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub saal inglaslikult läbi kahe korruse. Tänapäeval 1919. aasta võõrandamise järel on peahoone olnud: koolimaja, piirivalvekoridor ja ka sovhoosikeskus. Säilinud on enamik kõrvalhooneid. Mõis kuulub Alatskivi vallale. Mõisat on restaureeritud. Tänapäeval teatakse seda kui Alatskivi lossina. Kasutatud kirjandus http://www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml http://www
punktis. Kui peataganurga väärtus oleks null, siis hõõrduks materjal (lõikepind) lõikamisel tugevasti vastu peatagapinda, st tekiks suur hõõrdetakistus, suur võimsustarve, kõrge lõiketemperatuur. Mida suurem on taganurk, seda väiksem on hõõrdumine treitera ja tooriku vahel. Samas, kui taganurk on liiga suur, siis teriku tugevus ja soojusmahtuvus vähenevad, mistõttu taganurgal on alati mingi optimaalne väärtus sõltuvalt lõikeinstrumendimaterjalist, töödeldavast materjalist, töötlemisviisist. Tavaliselt on kõvasulamtreitera taganurk piires 6...8 kraadi, kiirlõiketerasest treitera korral mõnevõrra suurem (ca 10 kraadi). 3) Teritusnurk nurk peatagapinna ja esipinna vahel, sisuliselt kujutab endast laast lahtimurdva kiilu nurka, mille suurus on määratud esi- ja peataganurga väärtustega. Kehtib matemaatiline seos: + + = 90°
teravkaarviiluliste ärklitega. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne aga ühekorruseline. Põhiplaanilt on loss ebasümmeetriline ja kauni siluetiga. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid. Esifassaadi ilmestab suur altaan, mis on kaunistatud sakmikrinnatisega tornilaadsete tulpadega. Parempoolsel nurgal on kaheksatahuline torn, vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest. Lossi katus on taastatud algse järgi- katuse materjaliks hele kiltkivi. [3,7]
suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne osa aga ühekorruseline. Peasissekäigu ees asub sakmeliste tornikestega altaan (sammasrõdu) ning parempoolsel nurgal kaheksatahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub vestibüül (saal) inglaslikult läbi kahe korruse, olles varustatud inglise stiilis kamina ja ahju, samuti rõduga. Peahoone esise väljaku lääneküljel paiknes suletud sisehooviga majandusõu koos tall- tõllakuuri ja aidaga. Oma kahe tömpja nurgatorniga meenutas ta väikest linnust. Algselt kaaristuga hoone on meieni säilinud ümber ehitatud kujul. Mõisahoonet ümbritseb avar park,
annaabi.ee 
