Vanemates klassides on võimalik kasutada jutustavate ainete tundides diktofoni, mis säästab õpilast konspekteerimisele kuluva energia kulutamisest. Samuti tuleb neile lastele käsitöötundides leida sobivamad ja jõukohasemad tööd, sest kindlasti ei tohi puudega lapsi neis tundides tegevuseta jätta. Osa PCIlastest vajavad õpetaja rahulikku meelt ja aega ülesannete lahendamisel ning vastamisel, et rahulikult mõtteid koondada ja siis mõeldu välja öelda. Tagantkiirustamine ajab lapse segadusse ja võib mõtlemisprotsessi koguni blokeerida. Samuti tuleb puudega lapsele, kes seda vajab, anda ülesannete, kirjatükkide kirjutamiseks pisut rohkem aega. Senises koolipraktikas on üsna tavaline, et kehalise kasvatuse hinde saamiseks kirjutavad liikumispuudega lapsed referaate spordialadest ja teiste suurtest sporditegemistest. Tegelikkuses on liikumispuudega lapsele, arvestades niigi teistest enamat istumist, füüsiline koormus ja harjutused vägagi vajalikud
raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised; raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus; matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus; võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel. Lisaprobleemid kiire väsimine vaimsest tööst, sage silmade kipitus ja lugemisel tekkiv peavalu, tagantkiirustamine, vasaku ja parema eristamise raskus, ebapiisav aeg ülesande sooritamiseks, keskendumisraskused, madal enesehinnang, puudulik tugi ja vähene tunnustamine. NÄGEMISPUUE Mõisted: Nägemishäire nägemissüsteemi komponentide funktsioneerimise häired. Põhjustavad erinevaid haigusi. Nägemisvõimetus Nägemispuue nägemise kaotus, terve organ saab viga. Värvitaju häired, kanapimedus Nägemispuuete põhjused:
peamiselt rühma sotsiaalse keskkonna. Lapsed vaatlevad eakaaslaste ja õpetaja käitumist kogu päeva jooksul ja teevad tähelepanekuid, mille põhjal kaaslasi (aga ka õpetajaid) hinnatakse. Nähes õpetajat mõne lapsega lubamatul viisil käitumas võib laps teha valed järeldused ja pidada sellist käitumist õigeks. Lapsed võivad seejärel õpetaja negatiivse käitumise omaks võtta ja samamoodi käituma hakata. Negatiivset käitumist ei pruugita esmapilgul märgata: vali hääl, pidev tagantkiirustamine, lapse halvustamine teiste ees, laste tööde/oskuste võrdlemine jne. Vinter (2005:152) toob välja (Lindsey järgi, 2002) kolm valdkonda, mida peetakse koolieelikute puhul eakaaslastega kompetentseks suhtlemiseks: konfliktide lahendamine, suhtlemise algatamine ja suhtlemise säilitamine. Oskused neis kolmes valdkonnas on eelduseks sõprussuhete kujunemisel. Laps õpib täiskasvanu eeskujul, kuidas lahendada konflikte, kuidas alustada suhtlemist ja kuidas edasi suhelda
Kasu võib olla sellest, kui õppida märkama ja vaidlustama neid kasutuid, ennastkahjustavaid lause, mis kogemata üle huulte lipsas; teravam hääletoon; koguni tundetu, jäme või väiklane uskumusi ja seletusstiile, mida kannavad sageli märksõnad „peab“ ja „peaks“ („Ma peaksin märkus. Väsimus, stress, teiste poolt tulev surve ja tagantkiirustamine võivad meie heasoovlikkuse suutma neid lapsi ohjata!!“). Sõnastades nõudmised ümber tegelikkusele tuginevateks eelistus- ja kannatlikkuse kergesti minema pühkida. Taolistel päevadel on meist tark ja professionaal- teks, häälestume me toimivale tegelikkusele oma standardeid alla laskmata. Lisaks vähendame ne – ja inimlik – taibata seda tunnistada ning vabandada. Olles nii talitanud, on tähtis vältida