võivad meie lastele ja lastelastele sama teha. Peame ju oma inimkonda toetama ning igatpidi aitama ning see ongi üheks võimaluseks. Sajandite jooksul on üle maailma toimunud erinevaid lahinguid, riigisiseseid kui ka üle maailmseid sõdu. Miks sõjad tekivad? Sõjad tekivadki ju sellepärast, et üks pool püüab omasid hoida ja kaitsta, samas kui vastaspool teeb täpselt seda sama. Kasutatakse relvi ning meetmeid, et teised taganeksid. Omasid kaitstes tuleb ka tihti ette vastaste surmamine, kuid iga inimene teab, et see on tehtud oma riigi nimel ning vägagi põhjendatult. Enamik sureb, olemata surmaks valmis just nagu nad on elanud, kuigi pole ka selle jaoks piisavalt valmis olnud. Kuid kas meie endi otsus on kellegi surm? Tegelikult mitte, kuid elu näitab, et on ka õilsaid eesmärke, mille nimel mõrv on põhjendatud.
ning vastuvõtmine. 1918. aasta sügisel pandi alus Balti-saksa sõjaväele Landeswehrile, mis pidi kaasa aitama Baltimaade asustamisele sakslastega. Selle juhiks sai sakslasest kindral Rüdiger von der Goltz. Esialgu pidi Landeswehr minema ida poole punaste vastu, kuid neile ei meeldinud Eestis vastuvõetud ebaõiglane maareform, mis võõrandas sakslased mõisadest. Landeswehr tahtis, et Eesti väed taganeksid põhja suunas, kuid teades saksa riigi vaenulikkust ei saanud meie väed seda endale lubada. Esimene relvakokkupõrge toimus 5. juunil Võnnu lähedal, mis pani ka alguse Landeswehri sõjale. Olenemata sõlmitud 10 päevasest rahust tegid Saksa lennukid luuret, mis aga ei meeldinud eestlastele. Hoiatuse saanud, ei pidanud sakslased ikkagi sellest lugu ning seetõttu lasid eestlased alla mitu saksa lennukit, millelt said kasulikku sõjavarustust.
jagavad, on muu hulgas ka see, et ta polevat rahuajal eales mõelnud muule kui sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata? Kui meil tuleks taanduda, kuidas peaksime siis seda tegema? Kui taganeksid vaenlased, kuidas tuleks meil neid jälitada? - ja esitas kaaslastele aiva edasi liikudes lahendamiseks kõikmõeldavaid olukordi, kuhu sõjavägi iganes võiks sattuda, kuulas ära sõprade arvamuse, avaldas enda oma ja põhjendas seda; nii et tänu pidevatele mõtisklustele ei saanud tal vägedega sõjakäigul olles kunagi juhtuda ühtki õnnetust, mille vastu tal poleks leidunud rohtu. 5. Mis puutub aga mõtlemisharjutustesse, siis tuleb valitsejal lugeda
jagavad, on muu hulgas ka see, et ta polevat rahuajal eales mõelnud muule kui sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata? Kui meil tuleks taanduda, kuidas peaksime siis seda tegema? Kui taganeksid vaenlased, kuidas tuleks meil neid jälitada? - ja esitas kaaslastele aiva edasi liikudes lahendamiseks kõikmõeldavaid olukordi, kuhu sõjavägi iganes võiks sattuda, kuulas ära sõprade arvamuse, avaldas enda oma ja põhjendas seda; nii et tänu pidevatele mõtisklustele ei saanud tal vägedega sõjakäigul olles kunagi juhtuda ühtki õnnetust, mille vastu tal poleks leidunud rohtu. 5. Mis puutub aga mõtlemisharjutustesse, siis tuleb valitsejal lugeda
annaabi.ee 
