hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn Suahiili linnu, mis hankisid toorained Ida-Aafrika tagamaadelt (elevandiluu, kuld, orjad), seda müüdi ranniku kaubalinnades kuni Hiinani. See stimuleeris Zimbabwe riigi esilekerkimist (kuningad hankisid kraami, mida araablastele müüdi). Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist araablaste kätte 7. saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11.
40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. ● MARK TOBEY (1890-1976) ● ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju „Piktograafid“, „Imaginaarsed maastikud“ jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey
40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey
40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey
annaabi.ee 
