Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tagaliide" - 5 õppematerjali

Vene keel - Infinitiiv
1
doc

Vene keel - Infinitiiv

Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) .......... . 5. (, )...........

Keeled → Vene keel
26 allalaadimist
History of english review questions and answers 2016
5
odt

History of english review questions and answers 2016

Quite some special consonants that no longer exist. About morphology: synthetic with numerous aglutinating tendencies. System of tenses Germanic, but with a reduction of tenses. Paradigmatic leveling; Stress shift; Word order; Loan words (Old Norse, Old French). Dual pronouns. Determiners - no separate definite article. Strong and weak verbs. Word order relatively free with tendencies towards SVO. SVO, SOV, VSO most common. Adposition and podposition were both possible (eesliide ja tagaliide). About syntax: clauses were joined much simpler than nowadays, using and, then etc. Because of case syncretion the word order in a sentence became much more important to be able to tell the difference between words. FIRST CONSONANT SHIFT (GRIMM'S LAW) Grimm's Law (also known as the First Germanic Sound Shift or Rask's rule) is a set of statements named after Jakob Grimm describing the inherited Proto-Indo-European (PIE) stop consonants as

Filoloogia → Inglise keele ajalugu
18 allalaadimist
Kognitiivne areng
26
doc

Kognitiivne areng

sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid – tähendusega. (võib maailmast leida midagi mis otseselt vastab). Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud. (afiks) Afiksite liigid vastavalt asendile tüve suhtes:  Prefiks – eesliide (eba+viisakas)  Sufiks – tagaliide (jalga+de+le+gi)  Tsirkumfiks – tüvi on keskel (saksa ge+mach+t)  Infiks – liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi išrik „he stole“, iš-ta-rik „he stole for himself“) 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi,

Inimeseõpetus → Psühholoogia
30 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid ­ tähendusega. Grammatilised morfeemid ­ tunnused ja lõpud. Prefiks ­ eesliide (eba+viisakas) Sufiks ­ tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks ­ tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks ­ liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself") Nullmorfeem ­ ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru foneemide ega tähtede kujul. Nt raamatu+0. Kliitik ­ afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem. 7) Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine.

Keeled → Keeleteadus
424 allalaadimist
Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
18
pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid ­ tähendusega. Grammatilised morfeemid ­ tunnused ja lõpud. Prefiks ­ eesliide (eba+viisakas) Sufiks ­ tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks ­ tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks ­ liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself") Nullmorfeem ­ ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru foneemide ega tähtede kujul. Nt raamatu+0. Kliitik ­ afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem.

Keeled → Keeleteadus
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun