ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus - objektiivne omistamine- kas lõi õiguslikult relevantse ohu. (adekvaatsusteooria – tegu peab olema tagajärjega adekvaatne. Tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui selline tegu tavaliselt põhjustab sellise tagajärje) § 12 lg 2 on näitlik loetelu
Liigid tulenevad § 12 lg 2 ja 3. Süüteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Kontrollskeemil eelneb alati objektiivne subjektiivsele (va katse). 2.3. Koosseisude tüübid Koosseis koosneb teatud tunnustest. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis (vihik III). Põhidelikt tähendab üldnormi. Kõrvaldelikt on erinorm. Teodelikt ehk formaalne delikt – kriminaliseerib ainult teo. Kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Tagajärjedelikt ehk materiaalne delikt – koosseisu kuulub koosseisupärane tagajärg, mis tuleb tuvastada ja süüdlasele omistada. Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele. Tegevus ja tegevusetus – enamus süüteokoosseise on tegevusdeliktid – süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises.
Karistus ka tuleneb erideliktisättest. Kui on koosseisus endas juba näidatud kergendavat või raskendavat asjaolud, siis teised selle kohta sätet ei kohaldata. Delikti liigid: 1. Teodelikt ehk formaalne koosseis: ei eelda mingit tagajärgi. Tegu on see, mis määrab kõike. Nt. vanglast põgenemine (loata äraminek vanglast kavatsusega mitte tagasi tulla). Oluline on fakt, et tegu on lõpule viidud. Formaalsed deliktid. 2. Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseis: karistus eeldab tagajärgi. Tihti ei ole oluline, mis viisil, tähtis on tagajärg. Tapmine § 113 on teise isiku surma põhjustamine. Mil viisil? Pole oluline. Materiaalsed deliktid. 1. Suvalise teokirjeldusega süüteokoosseis: 2. Spetsiifilise kirjeldusega süüteokoosseis: konkreetsel viisil toime pandud. Delikti liigid: 1. Tegevusdelikt: on kohustuva normi mittetäitmine. 2
Ubikveet ehk kõiksus – see põhimõte ütleb, et süüteokooseisu koht on kõikjal, kus ilmnevad süüteo koosseisulised asjad. Sootaki õpikus on selle kohta väga hea skeem. Süüteo koosseisu tüüpide järgi on välja toodud nii aeg kui koht. Süüteo koha ja aja sõltuvus koosseisutüübist. Koosseisu liik Koht Aeg Teodelikt Ubikveet tegu Tagajärjedelikt Ubikveet Tegu, mitte tagajärg kahjustusdelikt Ubikveet Tegu, mitte tagajärg Konkreetne ohudelikt Ubikveet Tegu, mitte tagajärg (oht) Abstraktne ohudelikt Tegu Tegu Tegevusetusdelikt Kus oleks pidanud tegutsema Kui oleks pidanud tegutsema
7.2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid Eristatakse ehtsaid ja mitteehtsaid tegevusetusdelikte, olenevalt sellest, kas karistatav tegu kui selline on eriosa koosseisus tegevusetusena kirjeldatud või mitte. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul on tegevusetus kui selline koosseisus karistava teona kirjeldatud. Ehtne tegevusetusdelikt on enamasti formaalne ehk teodelikt, kuid võib olla ka materiaalne ehk tagajärjedelikt. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleneb isiku kohustus tegutseda koossseisupärast olukorrast. Igaüks, kes vastavalt KarS-ile on olukorras, mis näeb ette tegutsemiskohustuse on teo toimepanija. Mitteehtsate tegevusetusedeliktid on sellised, kus koosseis ei kirjelda tegevusetust tedu kui sellist. Siia kuuluvad kõik süüteod, mida on võimalik toime panna nii tegevuse kui tegevusetusega. Miiteehtne tegevusetusdelikt on alati materiaalne. Mitteehtsate
annaabi.ee 
