Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on
Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2017 ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes,
y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline
Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. 6.7 D-triger Andmesisendiga D-triger on ühe infosisendiga. Trigeri väljundsignaal kordab sisendsignaali, kuid see toimub ajaliselt sünkroniseerimisimpulsside perioodi
s-is mingeid ümberlülitusi ei toimu. Frondiga sünkroniseeritavad järjestikskeemid lülituvad ümber, kui sünkrosisendis on kas esi- või tagafront olenevalt järjestikskeemi tüübist. Näiteks esifrondiga sünkroniseeritav j.s. lülitub ümber sisendite väärtuste järgi, kui sünkrosisendis toimub taktsignaali üleminek madalalt potentsiaalilt kõrgele, kuid muul ajal on ta suletud ja ei reageeri ühelegi sisendi väärtuse muutusele. Üleminekuks esifrondiga sünkroniseerimiselt tagafrondiga sünkroniseerimisele tuleb sünkrosisendi ette panna EI-element. 3.2. Trigerid (Latch, Flip-Flop) Mälu omadus olemas, vaja ajaparameetrit. St väljundi väärtus sõltub sisendite väärtustest kõnealuselt hetkel ja väljundi väärtustest eelnevatel hetkedel. T – elementaarne mäluelement, mis säilitab infot 1 bitt (info hulk, mida sisaldab 1 kahendjärk). Näiteks: SR-triger (set reset), D-triger (delay) 3.3. Registrid
Näiteks saab muutuva suurusega segmentide juures paindlikult lisada kaitset. Segmendi number on indeks segmendi tabelis, mis osutab lehekülgede tabeli baasaadressile. Seega vastab igale segmendile oma lehekülgede tabel ja segment on jagatud mitmeks leheküljeks. Mikroarvuti andmebahetus: Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin Kõik tegevused on seotud sünkrosignaaliga. Kõik tegevused on seotud esi või tagafrondiga. Näiteks kolme taktiga mälust lugemine. Esimese takti alguses paneb protsessor aadressisiinile aadressi. Tagafrondi ajal väljastab protsessor mälust lugemise signaali. Teise takti tagafrondi ajal väljastab mälu aadressile vastava sõna andmesiinile ja samal aja teatab signaaliga Ready andmete valmisolekust. Kolmanda takti esifrondi ajal loeb protsessor andmeb andmesiiinilt. Tagafrondi ajal lõpetab mälu andmesiinil andmete väljastamine, samuti signaali ready
suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja seetõttu ka UV = 0. Dif. lülisid kasutatakse ajaliselt lühikeste impulsside formeerimiseks pikematest järsu esi- ja tagafrondiga sisendimpulssidest. Dif. lülised koos operatsioonvõimenditega saab kasutada matemaatiliseks diferentseerimiseks analoogarvutis. Dif. lülina võib kasutada ka takistit ja induktiivsusest koosnevat LR-lüli, kust UV võetakse: R Ajaliselt lühemate impulsside saamiseks vähendatakse dif. lüli ajakonstanti , kuid vähendada ei saa piiramatult
nihutatud. Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. Loendussisendiga T-trigeril on vaid üks infosisend T (trigger, toggle), kus iga järgnev sisendimpulss 1 muudab trigeri oleku vastupidiseks. Signaali 0 korral olek ei muutu. T-triger
annaabi.ee 
