See ehitati 1904.1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt. Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken, selle kohal töömeest kujutav reljeef ja ümara ehisdetailidega ülaosas olevad uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Kokkuvõtvalt Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi
Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt (sajandi alguse töölissöökla-rahvamaja). Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd kinni müüritud) , selle kohal kitsas püstnišš töömeest kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab esikülje madal eendosa laia kolmeukselise sissepääsu ja nelja kitsa aknaga kummalgi pool, mida varem koondasid madalad kolmnurkviilud. Fassaadi vormirikkust täiendavad dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses vertikaalnišis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad klaasruudustikud. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud
Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt (sajandi alguse töölissöökla-rahvamaja). Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd kinni müüritud) , selle kohal kitsas püstniss töömeest kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab esikülje madal eendosa laia kolmeukselise sissepääsu ja nelja kitsa aknaga kummalgi pool, mida varem koondasid madalad kolmnurkviilud. Fassaadi vormirikkust täiendavad dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses vertikaalnisis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad klaasruudustikud. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud
sisetrepp. Arhitekt Aet Maasik on rõhutanud, et restaureerimise käigus püüti Kuressaare raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18. saj. klaasitahvlite mõõdud ). Uuringute käigus avastati hoone tagafassaadil raidkiviportaal (raekoja tagauks). Hoone stiilsuse huvides rekonstrueeriti barokne sisetrepp. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_raekoda · http://www.kadriorumuuseum.ee/et/muuseumist/kadrioru-los · Aljas, E-G; Porgasaar, K. Tallinn, kesaegne pealinn · Welss, A. Eestimaa mõisade teejuht · http://www.palmse.ee/moisa-ajalugu · http://www.kultuurivara.ee/?pgid=122 · http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is#Ajalugu · http://www.saaremaa
Kõik need ehitised modustasid nii jõelt kui ka kaldalt vaadeldava ühtse ansambli. Tänaseks allesjäänud hooned on säilitanud suuresti oma endise ilme. Algselt regulaarse lahendusega väike park rajati 18. sajandi lõpus. Regulaarpargi perioodist on pärit peahoonest lõunasse jäävas pargiosas pärnaalle fragmendid. Regulaarsena on kjundatud ka tagaväljak, mis laskub kolme muldterrassina Emajõe kalda poole. Terrasidele oli rajatud barokne ehisaed. Baroki reeglite kohaselt oli peahoone tagafassaadil avatud vaade Emajõele ning vastas asuvale luunja mõisale. Tagaväljaku põhjaosas asusid kaks vabakujulist tiiki. Ida pool raamis väljakut puuderida, mille tagant algas pargi vabakujuline osa. Parkmetsas asus peahoone lähedal tiik, mille kõrvale oli kuhjatud künkake- seal võis paikneda paviljon, kust sai vaadelda Vana- Kastre linnuse romantilisi varemeid. (Nutt & Maiste, Tartumaa mõisad, 2005) lk 25-26 Barokk Pärnu Püha Jekaterina kirik 18
annaabi.ee 
