Ilma sissetulekuta on nüüdisajal võimatu elada. Eluase, toit ning riided- need asjad, mida võiks pidada meie esmasteks vajadusteks, nõuavad kõik mõningast finantsi. Kui sadakond aastat tagasi oli võimalik ära elatuda näiteks puu- ja juurviljade kasvatamisest, siis täna on seda tunduvalt raskem teha. Tolleaegne naturaalmajanduslik ühiskond on asendunud materiaalsetele väärtustele orienteeritud maailmaga. Raha on ületähtsustatud. Inimesed on keskendunud rikkuse tagaajamisele ning arvavad, et edu võti peitub jõukuses. Nüüdisajal on tavaline vaatepilt see, et naine on pühendunud karjääriredelil ülesronimisele ning jätab oma pearolli, emaks olemise, tagaplaanile. Selle tulemusena on näiteks Eesti iive viimasel aastakümnel vähenenud. Kasvav trend on ka välismaale tööleminemine. Inimesed on nõus vahetama oma kalli kodumaa ning ustavad lähedased kõrgema palga ning paremate tingimuste vastu.. Raha tähtsuse pideva kasvamisega on muud väärtused nagu
positsiooniga inimest eiramine ja üleolevad pilgud. Seda võiks vaadelda kui negatiivset motivaatorit tegemaks kõik, et mitte omandada sellist staatust, vaid jõuda kõrgemale - sinna, kus kõik tundub hoopis parem. Inimesed leiavad sellise hirmuga silmitsi seistes end pinge olukorrast, mis sunnib siis kas oma väärtushinnanguid muutma, võtma vastu otsuseid või sooritama kindlaid tegusid. Niisugune hoiak sunnib pühenduma sellistele tegevustele ja asjade tagaajamisele, mis võib-olla eelmistele põlvkondadele polekski üldse pähe tulnud. Selline ühiskond teeb piisava enesehinnangu saavutamise peaaegu võimatuks, kuna suurendab tugevalt meie püüdlusi ning survet püstitada ühe kõrgemaid ja raskemaid eesmärke. Kergem on ehk neil inimestel, kes usuvad hauatagusesse ellu. See, kes suudab uskuda, et maapealne on ainult sissejuhatus igavesele elule, selle jaoks on teiste edu ja ka enda edu saavutamine vaid hetkeline nähtus. See, kelle jaoks selline
Osad tegevusalad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige valitud strateegia puhul. Riho oleks pidanud üksikasjalikult jälgima keskkonda ning oma konkurente (õpik lk 84), et määrata esilekerkivaid suundi ja kavandada oma kavu vastavalt. Oleks pidanud tegema konkurentide luuret uurima üksikasjalikult kes ja millised on konkurendid, millised tooted neil on, kellele on nende toode suunatud, kui palju turuosa hõlmavad jne. Keskenduses suurele kvaliteedi tagaajamisele, unustati ära kvaliteediga kaasnev kuluefektiivsus. Kuna turg oli üle küllastunud siis oleks pidanud hoopis suuremat tähelepanu ja raha investeerima uue ja innovaatilise toote arendamisele. Keskenduma oleks pidanud sellele, et kuidas muuta ajaleht teistest konkurentidest veel erilisemaks suurest tiraazist, piltides ja klatshi veerust ei piisanud. Riho võis uskuda, et tema ajakiri on korportatsiooni portfoolioanalüüsi ehk BCG maatrikis järgi ,,täht"
kes ei suuda ise mõelda ja käituvad neile ettenähtud tavade järgi. Kõik tekitavad paanikat tühiste asjade pärast ja jooksevad ringi kui peata kanad. 2) Cioran arvab inimese elu kohta, et ta ootused elule on liiga kõrged ja seetõttu vaevleb pidevalt pettumustes, süüdistades kõiges maailma. Inimene kulutab oma energiat tühistele asjadele nagu näiteks ihade tagaajamisele ja materiaalsete asjade väärtustamisele. Sedasi käitudes on ta vaid maailma ori. 3) Cioran õigustab enesetappu sellega, et inimeste elu on üks suur piin ja vaevlemine ning sellest vabandemiseks on ainuõige lahendus end tappa. Tema meelest lükkavad inimesed enesetappu edasi, kuigi sisimas seda oma vaevu küüsis soovivad. Kui inimene suudakski end tappa, arvaks Cioran selles leiduvat julgust ja kangelaslikkust. Sedasi oleks inimene oma