Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna tõlgendatud erinevalt. Vastavalt kontekstile võib see märkida põrgut, surma või hauda. Teda hüüti ka Disi'ks, mis tähendab ladina keeles rikas. Ühtlasi nimetatakse teda ka jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades on küll surnute jumal, aga mitte surm ise. 1.2 Välimus ja elukäik Tihti kirjeldatakse teda allilma Zeusina, sest tal on taevajumalale sarnane habe ja jõuline kehaehitus. Erineb selle poolest, et kannab alati musta ja tema väljanägemine on sünge. Inimeste seas pole teda kunagi nähtud, sest kannab kiivrit, mis muudab enda kandja nähtamatuks. Isegi kui ta käib inimeste hulgas, jääb temast maha ainult uduvine. Hades on ka rikkuse jumal, sest valitses kõike, mis jäi allapoole maapinda. Sinna alla kuulusid ka maavarad. Harva lahkus ta oma pimetuseriigist, sest Olümposele ega maapealsusesse polnud ta oodatud
säilmeid ja märke ohvrite toomisest. Arvatakse, et Aubrey augud tähistasid sissepääsu allilma. Stonehenge'i ringikujuline põhikuju viitab võimalusele, et Stonehenge'i kasutati astronoomilisteks vaatlusteks, nende abil loodi baaskalendreid, määrati aastaaegade vaheldumist ja vaadeldi taevakehi. Selle vaatluse täpsus on siiski väga kaheldav ja suurt kasu see poolnomaadidele anda ei saanud. On püstitatud hüpotees, et Stonehenge oli kõigile 12 taevajumalale püstitatud kosmiline tempel. Stonehenge'i rajajad ei saanud olla lihtsad talupojad, neil pidi olema oma suhteliselt kõrgelt arenenud kultuur. Võib-olla olid nad sama arenenud või isegi paremini arenenud kui egiptlased, aga kirjalikke allikaid selle kohta pole. Stonehenge jäeti maha umbes 3000 aastat tagasi, kuid oma maagilist tähendust pole ta siiani minetanud. Rahvakogunemisi on peetud selles kohas aastasadu ning kohalikud inimesed arvavad, et nendel hiidrahnudel on tervendav mõju.
anna teda teiste selleaegsete templitega selles piirkonas võrreldagi. See, et tempel oli püstitatud kuningale näitab, et tegemist oli rohkem kui ühiskondliku hoonega. Tempel oli ehitatud monarhi seaduslikul käsul ning täitis puutumatult püha funktsiooni. See tempel oli veel hiliste Mesopotaamlaste ajal templi ehitamise prototüübiks. Teises tähtsas sumeri linnas Urukis paiknes Valge tempel, mis oli pühendatud taevajumalale Anu-le. Võrreldes Eridu templiga oli Uruki templi üldkuju palju lihtsam. Tempel oli ehitatud kõrgele korrapäratu väliskujuga kunstmäele, mis tõusis ümbritsevast maapinnast 13m kõrgusele. Tempel oli ehitatud laiale alusastangule. Sissepääs avanes kirde poolselt küljelt suure trepi näol. Nagu Eridu templi puhul viis sissepääsu juurest laskuv vestibüül suurde saali. Saali ühes nurgas asus blatvor või altar, millele viisid kitsad trepiastmed. Ruumi keskel
mail ja 16. oktoobril. Mida teised teevad Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg
aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite 21 omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg
mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus. See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a. Astmiktempel ilmselt, aga leitud vaid vundament. Samal aastal kerkis ka Uruk. Sellest kujunes 3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju. Elanikkond ulatus hinnanguliselt oma hiilgeaegatel kümnetesse tuhandetesse. Selle keskmes oli templikompleks. Tsikuraat, pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid (veerev savipitser, pitseeriti anumaid igast stseenidega). Tempel oli ühelt poolt bürokraatlik ametnikkond ja salvestas templisse veetavat kraami. Protokiilkiri, kiilkirja eellane. Leitud ka viiteid vägivallale (jahi ja sõjastseenid, andamitoomine), piltidel habemik, vb valitseja. Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle
annaabi.ee 
