Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades publikul maailmast rohkem teada saada ning fantaseerida teemadel, mis Läänemaailmas olid tabudeks despotism, seksuaalsus, võõrad usundid jmt. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kauneimaid meloodiaid. ,,Pärlipüüdjates" laulis Léïla partiid Virginia Wagner, kes on mitmete nimekate auhindade laureaat: I koht noorte lauljate konkursil (Concurso para jovenes cantantes, Argentiina, 1999); I koht V Maria Callase nim. konkursil (V Concurso Internacional Maria Callas, Itaalia, 2000);
Kui ta seda ühel korral ei teinud, tekkis sellest tüli. Tylerile oli tavaks alati pärast kooli käia õega mänguväljakul. Peategelase õele oli moraalinormiks mitte suitsetamine ja joomine ning ta õhutas venda loobuma. Naispeategelase isa jaoks oli moraalinormiks see, et tema tütrega käitutaks õigesti ja viisakalt. Naispeategelasele oli moraalinormiks tema vastu aus olemine. Koolivara lõhkumise eest viidi Tyler kohe arestimajja. Samuti ka peksmise ja politseile vastuhaku eest. Tabudeks olid naistevastanevägivald/perevägivald, üleüldine vandalism ja kellegi vigastamine, koolikiusamine, tapmine, inimeste ärakasutamine (kihlvedu). Naispeategelase isa jaoks oli tabu see, et ta Ally kodust ära läks ning endast märku ei andnud. Ksenofoobia väljendus terrorismiaktis. Kuigi fimis seda eraldi ei kajastata, on teada, et Maailma Kaubanduskeskusele korraldasid terrorismiakti islamiäärmuslased rühimtusest Al Queda. 1
Põhjuseks oht, et rajatakse fosforiiditehas loodusreostus, massiline tööjõud Venemaalt. Kollane värvus oli fosforiidivastaste värv, plakatid olid nt kollased. · Rahvusliku meelsuse tõus · Teema on aktuaalne nii teles kui ka teatris (nt Saaberi ,,Koduvõõrad" Rakvere teatris). Rakvere oli fosforiiditehase keskmes. Teatri esmased reageeringud muutustele ühiskonnas: · Suurem sõnavabadus võimaldab tuua lavale teemasid, mis seni on olnud tabudeks (nt küüditamine, nõukogude poliitikat ja ühiskonnakorraldust kritiseerivad teemad, sh nn tööstusteema) · Saluri ,,Minek" (Mikiver Draamateater, Pedajas Endla), Kruusvalli ,,Pilvede värvid" (Mikiver Draamateater), Kruusvalli ,,Vaikuse vallamaja" (Mikiver Draamateater, Kerge Vanemuine), Kaplinski ,,Neljakuningapäev", Gogoli ,,Revident" jt. ,,Neljakuningapäev" oli keelatud tsensuuri poolt ja nüüd toodi lavale, kui teatud vabaduse märgina.
tulevad jne. Aga Õunapuu esitab sellise külaelu piltide jada, kus kesksel kohal pole mitte sotsiaalsus, vaid kehalisus. Ja selle kaks äärmuslikku väljundit on ühelt poolt seksuaalsus ja teiselt poolt surm loomistung vs urustamistung. See on looduslik seaduspära ja need kaks asja on võimalik tagasi viia ka köassikalisele gooti esteetikalse. Need on need paganlikud asjad, mille kristlik kultuur on kuulutanud tabudeks. Neid keeldusid ja tabusid Õunapuu urrib ja kujutabki. Nende kahe keskmega seostub mõnel määral ka vägivalla teema, mis samuti Õunapuu kontekstis tähtis on. Vägivaldsete surmade teema. See on selline vägivald, mille Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
annaabi.ee 
