seda võimatu täpselt edasi anda, sest grmad sisaldasid kolme helikõrgust: kahte, kolme ja nelja rutit. Praktikas võisid need kolm ruti astet osutada ebamäärastele, lainetavatele helikõrgustele, vähemalt lauljatel ja flöödimängijatel.12 Parema pildi saamist võiks aidata järgnev joonis (Joonis 2), milles Vana-India helisüsteem on püütud tõlkida Eroopalikku noodisüsteemi. Joonis 2. Ntyastras esitatud tonaalne süsteem: : aja-grma umbmäärased kõrgused. Nagu tabeliski näha, hõlmavad konsonantsed intervallid üheksat või 13 rutit, vastates seega ligikaudu euroopalikule p4-le ja p5-le. Igat grmat võib selle järgi vaadelda kui nende 11 Svara ja temast madalamale jääva svara vahele mahub 2-4 mikrotoonidest intervalli, mis kuuluvad ka selle ülemise svara juurde. 12 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22,pp.171.
näitama. Nimetame nende nimesid, rühmitame neid suuruse järgi, selle järgi mida nad söövad, värvuse järgi ja muude tunnuste järgi (sarvilised, närilised, puudel ronijad jne.). (15 min.) Edasi hakkame mängima mängu, kus saan kontrollida kas lastel on ikka metsloomad selged. Selleks kasutan mängu ,, Maailma loomad" pilte ja tabeleid. Muidu selles mängus on must- valged tabelid must-valgete looma piltidega. Eraldi on ka kõik täpselt samasugused värvilised pildid, mis tabeliski. Ja mäng seisnebki selles et värviliste piltide hulgast on vaja otsida tabelitel olevaid pilte ja sinna peale laduda. Aga mina annan lastele ülesande otsida piltide hulgast ainult metsloomade pildid. Selleks jagan lapsed nelja gruppi. Annan igale grupile kaks tabelit ja vastava koguse pilte. Igal grupil on täpselt ühesugused tabelid ja pildid. Hiljem kõik koos kontrollime kas leidsime ikka kõik metsloomad ülesse. (10 min.) Kunstitegevus: (20 min
paber, ning vineer. 19 Tabel.1 Nende vähenemine või suurenemine Ümarpalk Küttepuud Paber Vineer Saematerjal 3 3 2000 6 213 000 m 3 948 000 m 694 000 t 1 602 000 t 619 000 t 3 3 2009 8 125 000m 4 315 000 m 1 134 000 t 915 000 t 485 000 t Nagu tabeliski näha, siis kõik toodangud on suurenenud peale vineeri ja saematerjali toodangu. Kui 2000. aastal toodeti vineeri 1 602 000 t, siis 2009. aastaks oli see langenud 915 000 t-ni, ning saematerjal oli 2000. aastal 619 000 t, siis 2009 aastaks oli see langenud 470 000 t-ni. Toomine saematerjalis kahanes 149 000 t- ja vineeris 687 000 t võrra. Kõige rohkem on suurenenud ümarpalgi tootmine. Kui 2000 aastal toodeti 6 213 000 m3 palki, siis 2009 aastaks oli see kasvanud 8 125 000 m3-ni
mängis 1933–1937 kuulsas Bert Ambrose’i orkestris. Peale II maailmasõda sai British Big Bands Database’i andmetel tuntuks “Inglise klarnetikuningana” (http://www.google.ee/search?hl=ru&q=Sid+Phillips&lr=). 48 svingieelseteks, 1930. aastate esimese poole orkestreid aga pool-svingorkestriteks (semi- swing) 83 , nagu kõnesolevas tabeliski tehtud. Seoses svingstiili valdavaks muutumisega nihkus kogu meie tantsumuusika saksalikust mõju- sfäärist inglise-ameerika muusika svingilikku tunnetusse ja 1930. aastate lõpul alustanud orkestreid võib juba kahtluseta svingorkestriteks pidada. Eeltoodud väidet kinnitab fakt, et kui Tallinna 1930. aastate parim tantsuorkester Red Hot Ramblers, kes reklaamis end inglise stiili järgijana, ei saanud kümnendi alul veel läbi ilma saksa lööklauludeta, siis kümnendi lõpu
annaabi.ee 
