ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi puhul on palli lennujoon ühtlaselt lame, põrkenurk peaaegu võrdne langemisnurgaga, pärast põrget pall kiirust palju ei kaota. Kaetud löögi puhul keerleb palli ülemine pool ette lennu suunas, reket liigub pallile vastu alt üles. Enne tabamispunkti langeb reketi ots tabamispunktist madalamale, misjärel kiire ette-üles liigutusega sooritatakse löök. Oluline on siin see, et reketi ja palli kontaktis olemise aegu jääb reket maapinnaga risti. Mida rohkem reket alt ülesse liigub, seda tugevamini kaetud, rohkemate keerdudega on löök. Kaetud löögi lennujoon on kumer, palli lend lameda löögiga võrreldes veidi aeglasem ja lennujoon lühem. Pall põrkab ülesse kiiresti ja võrdlemisi kaugele. Lõigatud pall keerleb alt ülespoole, palli
haubitsatest laskmise korral. Temperatuurimuutused mõjutavad otseselt püssirohu põlemise temperatuuri. Pakasega püssirohu põlemise temperatuur langeb, seega väheneb püssirohugaaside surve ja kuuli algkiirus, mistõttu kuuli lennutrajektoor on madalam ning tabamused jäävad pisut allapoole eeldatavat tabamispunkti. Temperatuuri tõustes suureneb nii püssirohugaaside surve kui ka kuuli algkiirus ning kuuli lennutrajektoor on kõrgem ja tabamused on pisut kõrgemal eeldatavast tabamispunktist. Õhuniiskuse mõju võib jätta arvestamata. Vihm mõjutab kuuli lennutrajektoori pikema distantsi puhul, surudes kuuli paar cm allapoole.
Püstkuju – umbes 1500 mm kõrge ja 500 mm lai. Vöökuju – umbes 1000 mm kõrge ja 500 mm lai. Rinnakuju – umbes 300 mm kõrge ning 500 mm lai. Eeltoodud sihtmärkide mõõtmed võivad erinevates üksustes erineda, kuna need võivad olla muretsetud erinevatelt tarnijatelt. Kinnistage küsimustega. Sihtimine eemale horisontaal- ja vertikaalsuunas Selgitage ja näidake: kui tabamused lähevad soovitud tabamispunktist mööda ja on teada, kui palju, siis saab viga korrigeerida, kui uueks sihtimispunktiks valida tabamispunkti peegeldus ning peegelduspunktiks võtta soovitav tabamispunkt. Näide: kui tabamused lähevad 100 mm üles ja 150 mm paremale, siis tuleb sihtimispunkt valida soovitavast tabamispunktist 100 mm alla ja 150 mm vasakule. Kinnistage küsimustega. Sihtimispunkti valik sõltuvalt tuulest Selgitage: Tuule mõju lendavale kuulile on alljärgnev.
Relvaõpe aga tuleb seda arvestada miinipilduja- Temperatuuri tõustes suureneb nii test ja haubitsatest laskmise korral. püssirohugaaside surve kui ka kuuli algkiirus ning kuuli lennutrajektoor Temperatuurimuutused mõjutavad on kõrgem ja tabamused on pisut kõr- otseselt püssirohu põlemise tempera- gemal eeldatavast tabamispunktist. tuuri. Pakasega püssirohu põlemise temperatuur langeb, seega väheneb Õhuniiskuse mõju võib jätta arvesta- püssirohugaaside surve ja kuuli algkii- mata. Vihm mõjutab kuuli lennutra- rus, mistõttu kuuli lennutrajektoor on jektoori pikema distantsi puhul, suru- madalam ning tabamused jäävad pisut des kuuli paar sentimeetrit allapoole. allapoole eeldatavat tabamispunkti. Laskeasendid
annaabi.ee 
