...............................................................lk 5 · Soomusautod........................................................................................lk 6 · Soomusrongid......................................................................................lk 6 · Tankid..................................................................................................lk 6 4.SÕJA EDASINE KÄIK 4.1 Nõukogude Venemaa Eesti taasvallutamise katse.....................................lk 7 4.2 Landeswehr'i sõda.....................................................................................lk 7 5. SÕJA LÕPETAMINE 5.1 Rahuläbirääkimised. Tartu rahu ................................................................lk 8 6. KOKKUVÕTTEKS.........................................................................................................lk 8 7. KASUTATUD MATERJAL ..........................................
Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul. Teine on Garin de Monglane'i zest, mille 23 laulus käsitletakse ideaalse vasalli Guillaume d'Orange'i sangaritegusid. Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist, mille kangelaseks on kuningale alistunud rüütlid. Hispaania kangelaslaulud Hispaania kangelaslauludes on läbikäivaks rekonkista (taasvallutamise teema). Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud jagunend säärasteks omavahel sõltumatuiks sarjadeks nagu Prantsumaal
). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites. Hoolimata raskest rindeolukorrast, koondati juba 1942.a. eesti kultuuritegelasi nõukogude tagalasse- Jaroslavli linna, kus loodi Eesti Riiklikud Kunstiansamblid. Jätkati ka Kunstnike Liidu moodustamise ideed. 4.jaanuaril 1943.a. avati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit ENKL (loodi Eestis). Eesti oli 1941-1944 saksa okupatsiooni all. ENKL-i kaudu hakati selle liikmeid nõukogude ideoloogia vaimus töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud
). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites. Hoolimata raskest rindeolukorrast, koondati juba 1942.a. eesti kultuuritegelasi nõukogude tagalasse- Jaroslavli linna, kus loodi Eesti Riiklikud Kunstiansamblid. Jätkati ka Kunstnike Liidu moodustamise ideed. 4.jaanuaril 1943.a. avati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit ENKL (loodi Eestis). Eesti oli 1941-1944 saksa okupatsiooni all. ENKL-i kaudu hakati selle liikmeid nõukogude ideoloogia vaimus töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud
juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941. Periood jällegi täpselt piiritletav poliitilise ajaloo abil. - Saksa okupatsioon (Saksa aeg) Tinglik poliitiline ja sõjaajalooline piir oleks perioodi alguses Tallinna langemine 28. august 1941 ja lõpuks Tallinna langemine 22. september 1944. Eesti taasvallutamise lõppdaatum, 24. november 1944, ei ole eriti oluline. Teise maailmasõja lõpp pole samuti oluline. Kui vaadeldavat perioodi dateerida sõjaajaks, siis 22. juuni 1941 – 22. september 1944. - 22. sept 1944 – 1949/50 - 25. märts 1949 – 26. märts 1950 Periood algab suurküüditamise ning sellele kohe järgnenud kollektiviseerimisega, lõppeb Eestimaa Kommunistliku Partei KK VIII pleenumiga. Viimane tähendas ideoloogilise surve tugevdamist ning
Küüdita kontekstis teoksil misega saavutati murrang kollektiviseerimises, meest ja 20 naist. Virumaal Illukal leidis aset omamoodi näidispuhastus regionaalsel Eesti taasvallutamise järel tõusis kohe päeva relvastatud vastuhakk, mitmel pool täheldati tasandil. ning sellele aktsioonile järgnenud hir korrale ka võitlus kodanliku natsionalismiga. laskmist. Tugevdati piirivalvet, et ära hoida muõhkkonnas Tollane Eesti vähenes NSV polnud toetus mõistagi
annaabi.ee 
