Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud
Metsamajandust saab põhihariduse baasil õppida ka Pärnumaa kutsehariduskeskuses, kus õppekava on välja töötatud metsandusettevõtja kutsestandardi alusel. Õppekava läbinu on praktiliste metsatöö oskustega metsandusspetsialist, kes oskab teha metsa rajamise, hooldamise ja puiduvarumisega seotud töid ning neid töid ka korraldada. JAHINDUS Jahindusvaldkonna struktuur Eestis reguleerib jahindust jahiseadus. Seaduse eesmärk on jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahindus kuulub keskkonnaministeeriumi vastutusalasse. Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustel on selles valdkonnas mitmesugused ülesanded: riikliku jahinduspoliitika kujundamine ja elluviimine ning kontroll, et kindlustada liigilise mitmekesisuse säilimine ja tasakaal erinevate huvigruppide vahel. Jahipidamine on lubatud 80% (3,8 mlj ha) Eesti territooriumist. Jahimaa on jaotatud 310 jahipiirkonnaks,
annaabi.ee 
