dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid; Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Naturaliseerunud võõrliik - võõrliigid, kes suudavad tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik, „kodunenud“) Invasiivne võõrliik - allosa naturaliseerunud võõrliikidest, mis paljunevad ja levivad uues levialas kiiresti ja ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu katusliik - ohustatud või haruldane liik, kes vajab elamiseks suurt puutumatut ala. Nende jaoks moodustatud kaitsealal leiavad eluvõimalusi teised, väiksema ruuminõudlusega liigid.
moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Invasiivne võõrliik – selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku- või keskkonnakahju. Võõrliik – liik, mis on inimtegevuse tulemusena (ka tahtmatult) asustatud väljapoole oma põlist levilat. Naturaliseerunud võõrliik – suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik ’’kodunenud’’). Kümne reegel Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone). Neist omakorda kümnendik naturaliseerub, viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks. Võõrliikide sissetuleku teed ● Looduslik – tuul, vesi, loomad ● Inimene:
moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Invasiivne võõrliik selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku- või keskkonnakahju. Võõrliik liik, mis on inimtegevuse tulemusena (ka tahtmatult) asustatud väljapoole oma põlist levilat. Naturaliseerunud võõrliik suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik ''kodunenud''). Kümne reegel Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone). Neist omakorda kümnendik naturaliseerub, viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks. Võõrliikide sissetuleku teed Looduslik tuul, vesi, loomad Inimene:
näiteks putukate poolt kahjustamata. 5. Fütoremediatsioon - taimede abil keskkonna puhastamine. Taimede transgeenseks tegemine laiendab fütoremediatsiooni võimalusi. Negatiivsed mõjud: 1. Invasiivsus. Transgeensete taimede võimalik vabadusse pääsemine. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga. Geneetiliselt muundatud raps pääses USAs vabadusse. St 2 võimalikku teed: 1. Transgeense taime ellujäämine väljaspool kultiveerimist -> reproduktsioon vabas looduses -> taastootva populatsiooni teke -> levimine -> potentsiaalne kahju. 2. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga -> hübriidi sünd ja ellujäämine -> hübriidi paljunemine -> võõrgeenide introgressioon looduslikku liiki -> potentsiaalne kahju. 2. Horisontaalne geeniülekanne patogeenidele, mullabakteritele või viirustele. Bt insektitsiidile resistentsete putukate teke. AB resistentsus kandub üle patogeensetele bakteritele. 3
annaabi.ee 
