üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi. Globaliseerumine on vähemalt teataval määral
üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi. Globaliseerumine on vähemalt teataval määral
rahvastiku vanuselises struktuuris. Piltlikult · Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga · Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga visuaalselt rahvastikupuu · Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks Eesti, 1989 ja 1998 · Arenenud riikides on sündimus langenud allapoole taastetaset · Ülemineku staadiumis olevates arenguriikides sündimus endiselt kõrge. · Ka arenguriikides jõutakse modernsele rahvastiku taastetüübile, mis tähendab sündimuse alanemist... · ..., kuid selleks kulub aega · Arenenud riikides on rahvastik tasakaalus. Sündimus on küll langenud allapoole taastetaset, kuid selle korvavad migrantide sisseränded. · Arenguriikides peaks rahvastiku tasakaal saabuma 21. sajandi II poolel. Demograafilise ülemineku käigus ..
nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on sündimus üle rahvastiku taastetasemest (2,5). 2009. aastal on keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tervelt 1 lapse võrra madalam ( 1,4) ja samas kõvasti allpool rahvastiku taastetaset. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri. Viljandimaa suurt ,,beebibuumi" iseloomustab ka see graafik, kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 400 last ja sündimuse vanuskordaja oli pisut üle 200, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja
3. (osaülesanne 22) Nimetage kaks võimalikku probleemi, mis tulenevad Rootsi rahvastiku vanuselisest struktuurist ning tooge mõlema probleemi puhul välja rahvastikupoliitiline abinõu, mis võimaldaks probleemi leevendada. Rahvastiku vanuselisest struktuurist tulenev Abinõu probleemi leevendamiseks probleem Rootsis 1. Suured kulutused sotsiaalsfääris ja Pensioniea tõstmine. Maksude pensionidele. (Kasvab maksukoormus) suurendamine. 2. Madal sündimus, alla taastetaset, Vanemapalk, soodustused lastega peredele, negatiivne iive, vähe lapsi osalise tööajaga töötamise võimalus jms. 3. Tööjõupuudus (rahvastiku vananemine) Tööjõu sisse toomine teistest riikidest, pensioniea tõstmine. Ühe demograafilisest olukorrast tuleneva probleemi ja selle leevendamiseks abinõu nimetamine andis 1 punkti