Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taastamisprojekti" - 5 õppematerjali

PALMSE MÕIS
6
docx

PALMSE MÕIS

1930-ndate aastate lõpust kuni II maailmasōjani oli mōis Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mōis Eestis, mis taastati koos kōigi mōisasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust mōisast. Taastamisprojekti autorid olid Arne Kann (arhitektuur) ja Leila Pärtelpoeg (sisekujundus). Restaureerimistööd toimusid aastail 1975-1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel. Alates 2002. aastast haldab Palmse mōisaansamblit Sihtasutus “Virumaa Muuseumid”. HOONED Palmse mõis on üks esinduslikemaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis, asudes keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Olles esimene

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Barokk Eestis-selle kolm ehedamat näidet arhitektuuris
5
docx

Barokk Eestis, selle kolm ehedamat näidet arhitektuuris

1930-ndate aastate lõpust kuni II maailmasjani oli mis Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Pärast II maailmasda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mis Eestis, mis taastati koos kigi misasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust misast. Taastamisprojekti autorid olid Arne Kann (arhitektuur) ja Leila Pärtelpoeg (sisekujundus). Restaureerimistööd toimusid aastail 1975-1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel. Sepikoda Viinaköök Kuressaare raekoda Bromsebro rahuga läks 1645. aastal Saaremaa Rootsi kätte

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Looduskaitse eksamiks kordamine
7
docx

Looduskaitse eksamiks kordamine

Häiringute tunnused ja tüübid: sagedus, tugevus, esinemissagedus. Harvad on näiteks vulkaanipurse, maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid -joonkoridor on pikk ja kitsas ning sobiv lähadaste alade ühedamiseks liikidele, kes ei karda inimest. Nt kraavid, hekid, aiad, ojad, ökodukt -ribakoridor on laiematest pikkadest ribadest koosnev, kus liigil on võimalik inimese ja seravefekti eest varjuda

Loodus → Looduskaitse
17 allalaadimist
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
11
docx

Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal

eesti töörahva revolutsioonilise võitluse, Nõukogude armee lahingukuulsuse ja NSV Liidu rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi muuseum lülituma kavandatavasse Rahvaste Sõpruse parki (pargi projekt koostati 1975. aastal Alar Kotli, Henno Sepmanni ja Hugo Sepa poolt). Loss pidi olema juurdepääsetav igast küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi "Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem tervikliku ansamblina säilinud suvemõis Tallinnas, siis lähtuti taastamisel eelkõige tervikliku ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
9 allalaadimist
Looduskaitse alused Eksam
22
doc

Looduskaitse alused Eksam

kultuuripärandile. Iseloomustatakse kolme tunnuse abil: sagedus, ulatus ja magnituud. Tüübid: 1. Juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud, jpt. 2. Regulaarsed häiringud – inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused, jpt. 25. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Taastamine kitsas mõttes on algse koosluse taastamine tema endises levimiskohas. Aga on ka teisi võimalusi: -Vana kooslus uues kohas -Uus kooslus vanas kohas -Uus kooslus uues kohas 26. Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Iga elupaiga servaalal valitseb teistsugune mikrokeskkond kui selle laigu keskosas. Olulisemateks servaefektideks on temperatuuri, niiskuse ja tuule suurem kõikumine servaaladel

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun