Saksa käitus paremini 4. Nimeta tegureid, mis põhjustasid Eesti elanikkonna vähenemist 1940-1949 *2 massiküüditaist I 14 juuni 1941 10 000, II 25.märts 1949 20 000 *suurpõgenemine 1944 80 000 *sõjategevus *hukkamised *Baltsakslaste lahkumine 12 000 1939 oktoober 5. Eesti Iseseisvuse taastamiskatse (millal, kuidas, tulemus) 18-22 september 1944 Saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Juhuslikult Tallinnas viibivad Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama. 20. Septembri pärastlõunal hõisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp. Saksa väed pidasid seda mässuks ja
Punaarmee purustas väegrupid Mitte ja Nord. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist. 1944.a. suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, mille sõjajõud jäid aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Tallinnas lühiajaliselt küll ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, kuid saabunud Punaarmee surus iseseisvuse taastamiskatse maha. 1944.a sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. 1.9 Normandia dessant 1944.a. hoidis Hitler suure osa oma üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti, mille ta lootis kiirelt purustada ja suunata kõik jõud idarindele. 6. Juunil maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias, millele saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti
4. Nõukogude võimu taastamine · 1944. a. algus - Saksa armee NSV Liidust järk-järgult taanduma - Märtsis Eesti linnade pommitamine (Tallinna öine pommitamine 9. märts, hävis u 50% Tallinna hoonestikust) (Narva) · 1944. a. suvi - juulis lahingud Sinimägedes, Kirde-Eestis (sakslased (+appi läinud eestlased) vs venelased; ühed suuremad lahingud Eesti aladel II MS ajal) - augustis NSV Liidu pealetung Kagu-Eestist =septembris 1944 Saksa vägede lahkumine · Eesti Vabariigi taastamiskatse - Eeldatav võimuvaakum - 18. september 1944 Jüri Uluots (EV viimane peaminister; tiitliks "peaminister presidendi ülesannetes", oli hea jurist > ei läinud seadustega vastuollu) - nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse - Eesti kuulutati sõjas neutraalseks (= ei ole ühes leeris ei sakslaste ega venelastega) - Püüti organiseerida pealinna kaitset (=aja võitmine; et luua arusaam, et venelased mitte ei vabasta Eestit sakslaste käest, vaid okupeerivad) - 21
Punaarmee purustas väegrupid Mitte ja Nord. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist. 1944.a. suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, mille sõjajõud jäid aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Tallinnas lühiajaliselt küll ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, kuid saabunud Punaarmee surus iseseisvuse taastamiskatse maha. 1944.a sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. 4.11 Normandia dessant 1944.a. hoidis Hitler suure osa oma üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti, mille ta lootis kiirelt purustada ja suunata kõik jõud idarindele. 6. Juunil maabusid 11
annaabi.ee 
